Suri teenekas Eesti motosportlane ja sporditegelane

21. veebruaril lahkus meie hulgast taevastele võidusõiduradadele 91-aastaselt teenekas motosportlane ja sporditegelane Virve Kiisa (sündis 2. oktoobril 1930), kes 1951. aastani kandis perekonnanime Gustel ning hiljem ka Laur (1951-1966).

Kareda vallas Järvamaal sündinud Virve õppis Paide kutsekoolis ning lõpetas 1966. aastal tehnoloogina Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi, kus ta kahel järgmisel aastal tegutses ka õpetajana.

Virve Gustel alustas motospordiga tegelemist 1947. aastal ENSV Vabariiklikus Auto-Motoklubis ning edu motoradadel oli talendikale motoneiule kiire tulema, kui juba järgmisel aastal võitis ta oma esimesed Eesti meistritiitlid 1 km kiirusõidus ja hipodroomisõidus. Ajavahemikul 1948-1956 võitis ta kokku ENSV 19 meistrikulda veel moto- ja talimotokrossis ning ringrajasõidus. Etteruttavalt peab mainima, et kõik medalivõidud saavutas teenekas naissportlane 125-kuubikuliste mootorrataste klassis.

1951. aastal toimunud üleliidulistel motokrossi meistrivõistlustel pälvis Virve Gustel 125 cm³ naiste masinaklassis hõbemedali, mis oli Eesti naissõitjate esimene medalivõit NSV Liidu krossitšempionaadil. Lisaks krooniti ta spordiühing Spartak üleliiduliseks meistriks ringrajasõidus ja motokrossis ning aasta lõpul omistati talle esimese Eesti naismotosportlasena NSV Liidu meistersportlase nimetus.

1953. aastal Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal toimunud NSV Liidu meistrivõistlustel mootorratturite ringrajasõidus võitsid õed Gustelid mõlemad tšempionitiitlid, Virve võidutses võrride klassis ja Õilme 350-kuubikuliste tsikli sadulas. 1956. aastal Riia lähistel toimunud esimestel Balti liiduvabariikide meistrivõistlustel motokrossis finišeeris 125 cm³ naiste masinaklassis esimesena Virve Laur.

Ajavahemikul 1963-1966 kuulus Virve rahvusvahelistel FIM Rally’del võidukasse NSV Liidu võistkonda ning võistlusspordist loobumise järel töötas ta Kalevi Auto-Motoklubis treenerina. Oma kogemusi ja teadmisi on ta jaganud sellistele tuntud motosportlastele nagu Hille Sarapuu, Iivi Freivald, Selma Kompus, Mare ja Ants Kalam, Rudolf Krestinov jt.

Alates 1963. aastast oli ta spordiühing Kalev auliige. 1969 – 1977 töötas Virve Kiisa Automi linnanõukogu esimehena ja 1980. aastal sai ta Automi auliikmeks. Lisaks oli tegus daam ka 1984–86 Terase turustusosakonna juhataja. Koos abikaasa Endel Kiisaga (20. sajandi Eesti motosportlane) andis ta välja ka raamatu “Elu kurvilistel radadel” (2011).

Virve pojad Tõnis ja Marek on olnud edukad autosportlased ning 2020. aastal valiti Marek Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni presidendiks. Tõnise pojad Andrus ja Martin Laur ning Mareki pojad Marcus ja Oliver Kiisa on samuti edukalt kihutanud autospordiradadel.

Virve Kiisa ärasaatmine toimub 5. märtsil Kaarli kirikus kell 13:00.