"Viimastel nädalatel oleme saanud kuulda-lugeda palju toetusavaldusi WTA turniiri korraldamiseks Eestis. Tänaseks on sellele ideele poolehoidu avaldanud nii sportlased, treenerid, tennisekoolid kui endised maadlejad. Kõik on kui ühest suust kinnitanud, et toetavad WTA turniiri kahe käega. Mina toetan ka ja ka Eesti valitsus toetab, vahe ainult selles, et valitsuselt ei küsita kahe käe, vaid kahe koma seitsme miljoni euroga toetamist. Selles on vaks vahet, kas pole?" kirjutab Randpere.

"Kusjuures see pole esimene kord, vaid pigem on Eestis hakanud juurduma arusaam, et riik ongi see, kes korraldab kõik spordiüritused, annab raha kõigile MTÜ-dele, päästab majandusraskustesse sattunud ettevõtted hädast välja jne, jne... Ununema on hakanud ütlemine, et ärge küsige, mida riik saab teie heaks teha, küsige hoopis, mida teie oma riigi heaks teha saate."

"Minu jaoks on sellises suhtumises mitu problemaatilist tahku üldiselt ja ka konkreetse WTA turniiri osas. Alustan üldisemast. Esiteks – meil on palju räägitud lobi tegemise reeglitest, selle tegevuse läbipaistvusest ja aususest. Lobi tähendab alati mingi teema kallutamist ühele huvilisele soodsas suunas. Selles pole midagi halba, kui see toimub avalikult võistlevate ideede konkurentsis võrdsetel alustel teiste huvilistega. Probleem tekib siis, kui reeglid pole paigas ja üks huvigrupp kasutab ära oma sidemeid ehk "tutvusi" selleks, et endale teiste huviliste eest konkurentsieelist saada. Vahel nimetatakse selliste eeliste andmist korruptsiooniks. Tüüpilised näited segastel asjaoludel eeliste andmisele on eelmise valitsuse poolt riiklike laenude andmine suurettevõtetele. Kõigepealt öeldi, et sellist laenu saavad ainult strateegiliselt tähtsad ettevõtted, kui neil ei õnnestu turult raha kaasata. Ehk siis riik pidi päästma strateegilisi ettevõtteid turutõrke olukorras. Nii anti Tallinkile 100 miljonit laenu, kuigi tegelikult oli turul pakkumine Tallinkile olemas, lihtsalt tagatised, mida riik nõudis, olid pea olematud. Järgmisena otsustas riik muuta pisut reegleid, et saaks raha jagada ka Porto Francole. Teised turuosalised protesteerisid, aga tulutult. Kuidas muutus Porto Franco kinnisvaraarendus strateegiliseks ettevõtmiseks, seda uurib tänapäeval prokuratuur."

"Laenu soovis ka Bolt, aga temale laenuandmisest keelduti, sest see polevat strateegiline ettevõte. Tegelik põhjus on väidetavalt Bolti vähene „rahvuslikkus“ personalipoliitika alal. Nii palju siis läbipaistvast ja võrdsest kohtlemisest. Lugesin üleeile Postimehest, kuidas keskerakonna juhid Viljandis käisid oma vägitegudega kiitlemas. Muu hulgas uhkustati sellega, et just keskerakond tõi Viljandisse jalgpallihalli. Meenutati ka, et kui „Jüri Ratas oli neli aastat peaminister, võeti laenu ning elu läks kogu aeg paremaks ja arenes“. Miskipärast ei räägitud laenatud raha edasi laenamisest ei Porto Francole ega näiteks ka Maaelu Edendamise Sihtasutusele, kus ka prokuratuur tänasel päeval laenuraha kasutamist uurib. Küll aga deklareeriti, et keskerakond toetab WTA turniiri korraldamist, mida seesama laenu saanud Tallink veab. Konkreetselt selle ürituse osas on mul lisaks lobi tegemisele veel küsimusi. Miks peaks sellise turniiri korraldamiseks ehitama ajutised tenniseväljakud Tondiraba Jäähalli ja siis kasutama harjutusväljakutena Tallinki Tennisekeskust? Tallinnas on olemas vägagi sobiv koht sellise turniiri korraldamiseks – FORUS Tennisekeskus (endine Tere Tennisekeskus Tondil). Miks tahetakse ehitada pigem jäähalli uued ajutised väljakud, selle asemel, et kasutada olemasolevat keskust, seda mina ei tea. On vihjatud Tallinki ja Foruse omanike vahelistele vastuoludele, aga võib-olla on „odava“ riigi raha kasutamise puhul ebamõistlikud kulutused lihtsalt kerged tulema. Minu jaoks on selline ebaratsionaalne lähenemine ohumärk ja seab kahtluse alla kogu ürituse korraldamise otstarbekuse."

"Turumajanduse põhimõte on, et riik peab sekkuma võimalikult vähe valdkondadesse, kus erasektor hästi hakkama saab. Ka spordiürituste korraldamine võiks ja peaks olema valdkond, kuhu riik sekkub minimaalselt. Selles suhtes ütlen ausalt, et ka Rally Estonia toetamine, mida praegu tihti argumendiks ja näiteks tuuakse, oli minu arvates liialt riigi poole kaldu. Riik toetas seda ettevõtmist 70% ulatuses, WTA turniiri puhul oleks riigi osalus veelgi suurem – 80%. Ja siis tekibki mul küsimus, et miks peaks riik soosima just neid ettevõtmisi, kui suurem osa ülejäänud üritusi korraldatakse peamiselt erasektori vahenditest? Toon ainult ühe näite – Tallinn International Horse Show. Üritus, mis oma mastaabilt ei jää millegagi alla WTA turniirile, on toimunud juba 20 aastat. Korraldajad on alati taotlenud ka riigilt kultuurkapitali kaudu abi ja saanud seda suurusjärgus 5–10% eelarvest, sõltuvalt aastast. Alati on ausalt ja läbipaistvalt konkureeritud teiste ürituste korraldajatega. Teist samapalju on Tallinna linn juurde andnud. Seega korraldatakse seda üritust igal aastal 80–90% ulatuses eraraha arvelt, mis saadakse kokku ca 15 sponsori toel. Mõnel aastal on üritus väikeses kasumis, mõnel aastal väikeses kahjumis. Pealtvaatajaid on igal aastal 12 000–15 000 inimest ja seega on tegemist suurima sisetingimustes korraldatava olümpiaala võistlusega Eestis."

"Kas keegi neist, kes "kahe käega" WTA turniiri toetavad, arvab, et ratsutamise entusiastid ei tahaks riigilt mõnda miljonit saada? Tahavad kindlasti ja vaatavad arusaamatu üllatusega pealt, kuidas osade suurürituste väikest riigipoolset toetust tuleb taotleda konkureerides ja teiste puhul poliitikud oma suva järgi ja ilma mingi konkursita suurte summadega laiavad. Ise seejuures kiideldes, et "meie toetame, meie tegime ja meie tõime". Ainuke silmnähtav vahe üritustel seejuures on toetuse küsijate "tutvused" ning võime riiki survestada. Riik ei pea olema kõige suurem kapitalist ega ürituste korraldaja, riik võib mõistlikul määral kaasa aidata mingitele kriteeriumitele vastavate ürituste korraldamisele. Riigi köis, las lohiseb, ei tohi olla see põhimõte, mille järgi Eestit juhitakse. Mitte selle valitsuse ajal."
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid