DELFI PEKINGIS | Regina Oja: endisele tasemel jõudmise protsess võtab aega

Pekingi olümpiamängudel laskesuusatamise naiste teatesõidus võeti Eesti naiskond viimases vahetuses rajalt maha. Lõpp-protokolli läks kirja 15. koht. Avavahetuse järel Eestis 16. positsioonil hoidnud Regina Oja tõdes võistluse järel, et tänavusel hooajal maksab ta lõivu mulluste tagasilöökide tõttu.

Pekingi olümpiamängude kohta tõdes Oja, et 1700 m kõrgusel võistlemisega ta lõpuks ära ei kohanenudki. „Eks annab tunda, et siin on pikalt oldud ja võisteldud. Läksin positiivse suhtumisega peale, midagi katastroofilist polnud, kuid varupadruneid tahaksin võimalikult palju vältida,” sõnas Oja, kes kasutas kokku nelja varupadrunit.

„Kõrgus ikka mõjub. Siin oli üks tüdruk riietusruumis pikali maas. Tegelikult räägime paljuski tippsportlastest ja kogenud sportlastest. Siiski oleme siin ja ei tunneta oma piire nii hästi. See on kõigile võõras. Kui paneks sama raja Otepääle, siis poleks mingit küsimust. Seal võid end punasesse sõita ja jõuad ilusti lõpuni. Siin on paljudel ja endalgi nii, et peab ennast hästi tunnetama, sest maksimaalne pingutus on võrreldes merepinnal peetavate võistlustega teine,” tunnistas Oja.

Eestlanna sõnul lootis ka tema, et ehk õnnestub olümpial üllatada, kuid lõpuks läksid kirja naiste teatesõidu 15., segateatesõidu 16., tavadistantsi 79., sprindi 56. ja jälitussõidu 50. koht.

„Laskesuusatamises juhtub üllatusi ja oleks tore, kui oleks ka siin juhtunud. Midagi halvasti ei teinud, kuid suudaksin paremini. Tuleb aega anda, sest endisele tasemel jõudmise protsess võtab aega,” rääkis Oja, et eelmisel hooajal treeningutega alt minemine annab endiselt tunda.

„Arvestades eelmist hooaega võtsin ma siit oma maksimumi. Alates maikuust pidin väga tugevalt enda sisse vaatama ja ausalt tunnistama, et mis on hetkel minu tase. Eelmine hooaeg jääb mind veel pikalt saatma. Loomulikult tahaksin ja võiksin mõelda, et võinuks teha paljusid asju teistmoodi, kuid ma polnud selleks füüsiliselt võimeline. Pidin ajas tagasi minema. Eelmise hooaja lõivu maksan pikalt,” selgitas ta. „Muidu arenesin aasta-aastalt vaikselt, kuid eelmine aasta tõmbas mind tugevalt kümme sammu tagasi. Hakkan vaikselt samm-sammu haaval edasi astuma. Eelmise aastaga võrreldes on edasiminek enesetunde poolest korralik, kuid lihtsalt tagasilöök oli nii suur. Võistlusi vaadates ei saagi aru. Neid asju näen ainult mina ise, mida ma oma kehas tunnen.”