"Kindlasti saab olümpia lõpetada väga hea emotsiooniga. Kripeldama jääb ikka, et finaalikohta ei tulnud. See oleks tähendanud järgmise hooaja ettevalmistusele väga palju. Aga paraku nii... Võib rahule jääda," rääkis Himma peale võistlust Eesti ajakirjanikele.

"Minu jaoks on tiimisprint alati lemmik olnud. Jaksan sõita nii sprinti kui ka distantsi. Tundsin pärast teist vahetust, et jaksu on. Suuski oli imeline. Selle pealt tuligi."

Roos tunnistas, et teist poolfinaali vaadata ja oma saatust oodata oli sama pingeline kui ise võistlustules olles. "Eks ta oli võrdväärne tunne. Varem polegi saanud sellise lootusega teist poolfinaali vaadata. Närvilisust oli tunda. Kõik treenerid ja hooldemehed vaatasid seda ja võrdlesid aegu. Aga kahjuks olid esimese poolfinaali esimesed kaks vahetust aeglasemad nii umbes 11 sekundit, ja samasse auku see vahe lõpuks jäi," nentis Roos.

"11 on lõpuks üsna soliidne koht, aga natuke jääb ikka selline tunne sisse, et võinuks finaali saada. Meil mõlemal oli hea tunne ja kui vaadata varasemaid tulemusi, siis paarissprint on alati eestlastele paremini sobinud. Kui minagi olen varem sõitnud, siis kolmanda vahetuseni oleme kindlasti suutnud pundis püsida. Täna oli muidugi hea suusk, mis aitas meid."