Peatusime kolmel olümpial – 1992 Albertville, 1994 Lillehammer ja 1998 Nagano. Meenutuste hulka lipsas nii seiklusi Albertville'i suusaradadelt, kus individuaalvõistluses olid paljudel meestel lumemöllu tõttu jalad sõlmes, Lillehammeri „ülipõneva“ meeskonnavõistluse detailid ning loomulikult palju kirgi tekitanud Nagano olümpia finišikummardus keiser Akihitole. Freimuth lisab, et tegelikult oli finišisirgel juhtunu köömes selle kõrval, millega ta rajal hakkama sai. Kaasaegsete olümpiamängude looja Pierre de Coubertin oleks teinud Freimuthile juhtunu eest pika pai.

Vaatame ka homse suunal kui kahevõistlejate suure mäe võistlusel teeb Pekingis oma ainsa etteaste Kristjan Ilves. Kõik, mis on viimase kahe nädala sees juhtunud ei pruugi olla väga halb, usuvad nii Levandi kui Freimuth. „Tont teab. Kannatab ära. Temalt ei oodata mitte midagi, ta ise ka võib-olla ei oota. Selle najalt on väga mõnus minna tulistama,“ usub Freimuth.

Levandi lisab: „Sul on ju sees kõik olemas. Said lihtsalt sunnitud puhkuse. Organismi võiks võrrelda lõviga. Kui kõht on täis, siis ta magab. Võib-olla Kristjan puhkas end välja ja sõitis mõne treeningpäevaga end uuesti lahti. Mine tea.“

Vestlust, kus puudutatakse ka Jamaika bobisõitjad, suunab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Otsige taskuhääling "Suusajutud" ülesse Apple podcastist, Soundcloudist ja Spotify rakendustest, hakake jälgijaks ning uued saated jõuavad teieni kiirelt ja mugavalt.

1x
00:00