Balti liiga jaanuari MVP Laina Mesila-Kaarmann – nagu vein, mis läheb aastatega paremaks

Esimese eestlannana tänavu Balti liigas kuu kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Laina Mesila-Kaarmann rõõmustab sujuva koostöö üle võistkonnakaaslastega.

Mesila-Kaarmann on tõusnud Balti liiga kõige resultatiivsemaks korvpalluriks ja üheks paremaks lauapallide hankijaks. Tallinna Ülikooli 186 cm pikkusel keskmängijal on aidanud oskusi ja võimeid täielikumalt rakendada teineteisemõistmine pikaajalise Eesti naiste korvpalli liidri Merike Andersoniga.

“Merikesega olen aastaid koos Eesti koondises mänginud,” lausus Mesila-Kaarmann. “Kui tulin verinoorelt võistkonda, võttis Merike mind kohe ette – otsekohene nagu ta on. Koostöö väljakul sujub meil ülihästi, loeme teineteise soove pilgust.”

Mesila-Kaarmann valdab keskmängija liikumisi kolmesekundialas ning tema rünnakuarsenali täiendavad visked keskpositsioonilt ja kaare tagant.

“Varem pandi pikk tüdruk korvi all mängima ja tema koht oligi seal. Aasta aastalt olen hakanud rohkem ka kolmesekundialast väljas mängima ja muutunud mitmekülgsemaks. Suudan nii korvi all keerutada kui ka kaugelt visata,” lausus ta.

Anderson püstitas tänu Mesila-Kaarmanni oskuslikule tegutsemisele isikliku rekordi – andis kolmteist resultatiivset söötu: “Oleme nii palju Lainaga koos mänginud, et ta teab – söödan talle alati palle, ma pole isekas. Ja mina tean – ta paneb pallid alati kotti. 15 kuni 20 punkti tuleb nagu valatult. Mulle see sobib, sest siis on kaks mängijat õnnelikud, mitte ainult viskaja. Pealegi ei kuku minu visked just sageli korvi.”

Andersoni sõnul ei kogunud Mesila-Kaarmann möödunud laupäeval kahepunktilises võidumängus TalTech/NORDAID-i üle küll nii rohkesti punkte nagu tavaliselt, sest tema enesetunne polnud kõige parem, aga võiduviske tegi just tema.

“Laina on nagu hea vein, mis läheb aastatega paremaks,” sõnas Tallinna Ülikooli naiskonna kapten. “Ta on nagu kaval rebane, kes oskab olla väljakul õiges kohas ja palle vahelt lõigata. Jaksab võistkonna jaoks palju töötada. Rünnakul on ta väga hea, kaitse eest võib teda vahel kiruda.”

Möödunud hooajal esindas Mesila-Kaarmann BC Elva CHK naiskonda. Siis kutsus Anderson teda peatreener Janne Schasmini taktikepi alla Tallinna Ülikooli naiskonda, et hakata koos mängima Balti liigas.

“Meil oli vaja teravat pliiatsit,” lausus Anderson. “Ütlesin Lainale kui sõbrannale: “Sa ei saa alt vedada.” Ta mõtles pikalt, kuni ütles jah.”

Mesila-Kaarmanni sõnul teati ette, et trio – Anderson, Birgit Piibur ja ta ise – peab võtma eestvedaja rolli: “Tõstatus küsimus, kui palju me töö kõrvalt üldse jõuame. Otsustasime – tuleb mis tuleb, loodetavasti päris viimaseks ei jää. Püüame parimat ja mängime hooaja lõpuni.”

Andersoni sõnul olid nad kõik kahtlevad-kõhklevad: “Meil polnud piisavalt mängijaid. Muretsesime, äkki jääme rongi alla. Siis otsustasime – teeme, mis suudame. Oleme hakkama saanud!”

“Tean, et pean terve mängu vastu pidama”

Tallinna Ülikooli naiskonna tuumikusse kuuluvad peale Mesila-Kaarmanni (s 1987) ja Andersoni (1981) Birgit Piibur (1994) ja Jane Svilberg (1995), neilt võtavad õpetust Anette-Laura Tõks (2005), Triin Kuusk (2006), Katriin Kalmann (2005), vahetusmängijana abistavad Krislin Saag (1988) ja Grete Erikson (2000). 191 cm pikkune Martha-Liisa Oinitš (2000) taastub käeoperatsioonist.

“Koostööd teevad vanemad kogenud korvpallurid ja verinoored mängijad, jaguneme enam-vähem pooleks,”

lausus Mesila-Kaarmann. “Osa vanematest mängivad võib-olla viimast hooaega. Noorematest kuulub Anette- Laura U18 ja Triin U16 vanuseklassi Eesti koondisse. Nad saavad Balti liigas väga hea kooli.”

Tallinna Ülikool on kogunud seitse võitu ja üheksa kaotust, mis annab Balti liiga turniiritabelis 12 võistkonna seas võiduprotsendi järgi kaheksanda koha.

“Esimesed kolm-neli korvpalliklubi on teistest tugevamad,” ütles Mesila-Kaarmann. “Siis tulevad naiskonnad, kellega võime võrdselt mängida. Kuna meie esinduses kannavad põhiraskust vanemad korvpallurid, kes mängivad enamasti 35+ minutit, siis oleneb väga palju tulemus asjaolust, kuidas lõpuvileni vastu peame.”

Mõneski tasavägises kohtumises on kaldunud vaekauss lõpuminutitel pikema vahetusmängijate pingiga konkurendi kasuks.

“Turniiritabeli keskel asuvate naiskondade korvpallurid on enamasti nooremad kui Merike, Birgit ja mina,” lausus kõigis 16 kohtumises kaasa teinud Mesila-Kaarmann, kelle keskmised statistilised näitajad on 24,4 punkti ja 11,1 lauapalli, mis annavad liiga edetabelis esimese ja kolmanda koha.

Mesila-Kaarmanni mänguaeg võiks olla natuke lühem: “Tean, et pean terve mängu vastu pidama, seetõttu ei saa kogu aeg täisjõuga pingutada ja tuleb säästa energiat. Suur abi võistkonnale oleks Martha-Liisast, tema eemalejäämise tõttu pole treeneril lihtne mulle puhkust anda.”

Lemmikala aabitsatarkusi omandas Mesila-Kaarmann Tartu Korvpallikoolis Iivi Kaljuvee käe all. Tudengina Tartu Ülikooli naiskonnas mängides oli samuti tema juhendaja Kaljuvee. 2007. aasta Eesti meistrivõistlustel teeniti pronksmedal. Toonase hooaja lõpul mängis ta esimest korda koos Andersoniga, kes oli lahkunud Poola kõrgliigaklubist.

Eclexi naiskonnas Eesti meistri tiitleid (2010, 2011, 2013) võites oli peatreener Jaanus Levkoi. Kui koduse tšempionaadi kuldmedal riputati Mesila-Kaarmanni kaela 1182 Tallinna esinduse (2015, 2016) ja FCR Media/Rapla Korvpallikooli (2017) liikmena, juhendas vägesid Howard Frier.

Möödunud sügisel tegi Mesila-Kaarmann kaasa Eesti rahvusnaiskonna 2023. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri mängudes. Võidu heaks Suurbritannia koondise üle panustas ta 13 punkti. Anderson jättis pärast triumfi koondisega hüvasti.

“Küllap jäid ka minu jaoks novembrikuu mängud koondises viimasteks. Järgmised valikturniiri kohtumised on tänavu hilissügisel. Suure tõenäosusega ei suuda ma enam koondist esindada sel tasemel, mida oleks vaja” lausus 2009. aastast Eesti koondise au kaitsnud korvpallur.

Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Mesila-Kaarmann ütles, et treeneritöö geeni temas ei leidu: “Väikest õpetust võiksin ju jagada, kui keegi nõu küsib. Aastate jooksul olen talletanud üksjagu kogemusi. Merikesele treeneritöö aga sobib, tal on vajalikud isikuomadused.”