Tõeline edu saabus alles tema neljandatel olümpiamängudel Torinos, eelnevalt oli üks rist ja viletsus. Mida kõike ei juhtunud, nii enne mänge kui mängude ajal! Šmigun-Vähi meenutab kõike järgemööda: kuidas 17-aastane neiu Lillehammeris maa peale toodi, kui palju häbi võib põhjustada mõtlematu saanisõit, kuidas väike tüdruk sinu sees sunnib unistusi täitma, mida tähendab suurvõitude järgne tühjuse tunne ning kuidas hing ja vaim tahaks, aga keha ei jõua, ei ole valmis.

Peatume ka käesolevatel talimängudel Pekingis. Kas on võimalik, et Norra mudmaakoondise mehed määriti esimesel distantsil kinni? Šmigun-Vähi toob tabava paralleeli 2007. aasta maailmameistrivõistlustega Sapporos. „Küsisin seal hooldemeestelt otse, kas paremaid suuski ei olegi,“ meenutab ta valusaid hetki. „Kaotasin ühe laskumisega 16 sekundit. Sportlase seisund võib olla ülihea, aga sellise suusaga lihtsalt ei sõida.“

Kui Šmigun-Vähi hakkas sportlasteed lõpetama ilmus Norra koondises pildile Therese Johaug. Kas juba toona oli märgata, et Johaugist võib kujuneda sedavõrd domineeriv suusataja? Tänaseks päevaks on norralanna kahekordne olümpiavõitja, 14ne kordne maailmameister, kolmekordne MK-sarja üldvõitja ja 79 MK-sarja individuaalse etapi võitja.

Ja mõistagi räägime ka Eesti sportlastest Pekingi mängudel. Kui suure pingega võis olümpiale minna freestyle suusataja Kelly Sildaru, kes oma trumpaladel on kindel medalisoosik. Šmigun-Vähi on kõrgete ootustega toimetulekut kogenud omal nahal, korduvalt. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Otsige taskuhääling "Suusajutud" ülesse Apple podcastist, Soundcloudist ja Spotify rakendustest, hakake jälgijaks ning uued saated jõuavad teieni kiirelt ja mugavalt.

1x
00:00