Sikazwe põhjustas 12. jaanuaril skandaali, kui kuulutas mängu esialgu viis minutit enne normaalaja lõppu lõppenuks. Veast aru saanud, lasi ta mängul jätkuda, kuid vilistas teist korda taas 13 sekundit liiga vara.

"Olen näinud inimesi minemas töökohustustele riigist väljaspool ning tulemas tagasi kirstus," ütles Sikazwe ajakirjanikele kodumaale Sambiasse jõudes. "Ma olin samuti sellele väga lähedal."

"Mul oli õnne, et ma koomasse ei langenud. Siis oleks võinud lugu olla juba hoopis teine. Arstid ütlesid mulle, et mu keha ei jahtunud maha. Koomasse langemisest jäi väga vähe aega puudu. See oleks võinud olla lõpp."

"Ma arvan, et jumal ütles mulle, et ma mängu lõpetaksin. Ta päästis mu," lisas Sikazwe.

"Ilm oli niivõrd kuum ning õhuniiskus umbes 85 protsenti. Pärast soojendust tundsin, et need olud on midagi muud. Üritasime vett juua, aga sa ei tundnud, et vesi sind karastaks. Kuid meie, kohtunikud, usume, et oleme sõdurid ning peame võitlema. Kõik, mis ma endale külge panin, oli kuum. Isegi sidevahendid. Tahtsin need ära visata, sest need olid nii kuumad."