Milleks Nõmmele hüppetorn?

Möödunud aasta lõpus toimunud Tallinna kaasava eelarve hääletusel lahvatas meil Nõmmel keskmist mõõtu skandaal: nimelt sai kõige rohkem hääli suusahüppetorni K50 hüppemäe renoveerimine, kuid kohe pärast konkursi lõppu selgus, et antud 100 000 eurost jagub pelgalt projekti koostamiseks, mitte mäe enda kordategemiseks. Inimesed olid nördinud ja pahased ning väljendasid seda häälekalt. Ometi pole kedagi petetud – selle kena algatusega on nõmmekad Vana-Mustamäe hüppetorni kenasti orbiidile viinud ning ühise pingutusega saame nüüd sellega edasi liikuda.

Kaks sõna ajaloost

Esimesed suusahüpperajatised kerkisid Mustamäe nõlvale juba 1930ndatel aastatel kui toimusid Esimesed Eesti talimängud ning nende raames ka meistrivõistlused suusahüppes.

Ühel hetkel hakkas puidust suusahüppetorn lagunema ning enne uue ehitamist see õhiti. Vanema torni puitu kasutati Nõmmel küttematerjalina. Peet Samarüütli projekti alusel loodi vana puidust suusahüppetorni asemele uus silikaatkividest ja tänaseni säilinud suusahüppetorn. Suusahüppemäe avavõistlus toimus 1961. aastal.

Hüppemägede kompleksi rajati hiljem ka K25, K18 ja K10 trampliinid, mis võimaldasid ette valmistada eri vanuseklasside suusahüppajaid ja kahevõistlejaid. Sellel hüppemäel on harjutanud teiste seas Allar Levandi, Peep Heinloo, Tambet Pikkor, Roomet Pikkor, Rauno Pikkor ja Jens Salumäe.

Sobiva lumekatte olemasolul sai nõlva talvisel ajal kasutada mäesuusatamise harrastamiseks ja kelgutamiseks. Alates 2008. aasta talvest tegutseb trampliini jalamil Nõmme Lumepark.
Lisaks praegusele K50 tornile on säilinud ka K25, K18 ja K10 hüppemäed. Viimastel aastatel on spordikeskuse eestvõttel korda tehtud noorsportlastele hädavajalikud hüppemäed, remonditud on ka maandusmisnõlv.

Vaatamata talispordi populaarsusele Nõmmel ei ole linn siiski seni suutnud olemasolevat kompleksi kaasajastada. Suusahüppemäe avavõistlusel 1960ndate alguses ei oleks saanud selle loojad kuidagi ette kujutada, millises täbaras seisus on nende looming täna, 60 aastat hiljem.

Talvesport jäägu Talvepealinna?

2008. aastal valmis Otepääl ligi 70 miljonit krooni maksnud FIS'i tunnustuse ja litsentsiga K90 hüppemägi, kus saab treeninguid ja võistlusi korraldada aastaringselt. Kompleksi kuuluvad keraamilise jäärenniga varustatud laskumisnõlv, kohtunike ja treenerite tornid, linttõstuk, tagatorni lift, võistlejate ooteruum, moodulmajade kompleks suuskade ettevalmistamiseks ja 34 meetri kõrgune vaateplatvorm. Sellist uhket lahendust vaadates tekib tahes tahtmata küsimus, et milleks meie väikesesse Eestisse veel teine samalaadne kompleks?

Tõepoolest - meil on võimalus käia talispordi rõõme nautimas Lõuna-Eestis ning mingil määral ka Ida-Virumaal. Kuid Nõmme näol on tegemist kasutamata potentsiaaliga – me saaksime ka siia tuua nii talispordi harrastajaid kui tippsportlasi. Arenenud kompleksina oleks Nõmmel võimalus olla hüppelauaks nii talispordialade järelkasvule kui ka kvaliteetseks harrastuse kohaks linnlastele.

Nõmme talispordi visioon

Sellised alad nagu kahevõistlus, suusahüpped ja mäesport ei ole praegu ega saa ka tulevikus olema massiline rahvasport. Tegemist on pühendumist ja korralikku tehnikabaasi nõudvate taliolümpia aladega. Suusaspordi professionaalid räägivad, et olümpiale jõudmiseks ei tohi käest lasta parimat aega vaimse ja füüsilise vundamendi ladumiseks – selleks on nn. „näidisaastad“ 7.-15. eluaastani. Sel perioodil mängivad eriti olulist rolli treeningute mitmekülgsus, perekonna toetus, sõpruskonna ja iidolite olemasolu. Vähem tähtis ei ole muidugi ka treeningpaiga infrastruktuur.

Suusaliidu sõnul on praegu talispordi trennid laste seas populaarsed. Treenima tullakse rõõmuga ning grupid on valdavalt täis. Paberil tundub Nõmme suusahüppekeskus suurepärane koht noorsportlaste kasvuks. Meil on seal justkui olemas erineva suurusega trampliinid ja mäespordi nõlvad. Päris elus on aga asi hoopis teistpidi. Osaliselt on treeninguteks hädavajalikke remonttöid tehtud, kuid ümbrus vananeb ja laguneb – loodus ning ajahammas teeb oma töö.

Hetkel ei ole hüppemäe puhul tegemist just eriti perspektiivika treeningpaigaga lastele, noortele ega treeneritele, rääkimata publikust! Eesti Suusaliidule on pakutud korraldada võistlust FIS Youth Cup, millest võtab osa 150 noorsportlast, kuid selle korraldamine on jäänud olemasolevate ebasobivate tingimuste taha.

Koostöös Eesti Suusaliiduga maailmatasemel spordisündmuste toomine Tallinnasse võiks olla üks osa Nõmme keskuse infrastruktuurist. Suusahüppemägede kompleksi rekonstrueerimine ei elavda mitte ainult sporti, vaid ka kohalikku ettevõtlust. Nõmmele veel ühe kvaliteetse lisategevuse loomine suurendab sise- ja välisturismi, mis loob võimaluse toitlustus- ja majutusettevõtete arenguks. Sedasi võiks Nõmme keskuse arendamise üheks visiooniks olla suusahüpetega maailmakaardile jõudmine.

Selleks, et eelkirjeldatud mõtteid realiseerida, on vaja ühendada eranditult kõik jõud. Nõmme aktivistide ja Spordikeskuse, Tallinna Linnavalitsuse, Suusaliidu, Olümpiakomitee ning Eesti riigi ühisel pingutusel võiks see saada meie reaalsuseks.