Jalgrattasport jõudis Elvasse 1956. aastal. Vaid aasta hiljem liitus Heldur Karro juhendatud treeninggrupiga hilisemas elus üle 50 aasta treenerina tegutsenud Jüri Kalmus, kelle kuulsamate õpilaste hulka kuuluvad Erika Salumäe, Mihkel ja Madis Joosep, Arno Lääne, Caspar Austa jt. Praegustesse treeningruumidesse kolisid Elva jalgratturid 1987. aastal, kui eelmine baas maha põletati.

Kalmuse sõnul läks jalgratturite olukord Elvas keeruliseks paarikümne aasta eest, kui noored liitusid pigem jalgpallitreeningutega ning rattabaasis jäi liikumist aina vähemaks ja vähemaks. Koos Läänega püüti klubi elus hoida ning vajadusel tehti ka tasuta tööd. Vaatamata sellele jäi elu aega näinud ruumides lõpuks peaaegu seisma. Terviseprobleemide tõttu tuli Kalmusel treeneriametist loobuda, kuid ta hoiab end 78-aastasena hetkel siiski nädalas mitmeid kordi pukil neljatunniseid rattasõite tehes vormis. Ka Lääne entusiasm oli tasapisi raugemas.

Elva gümnaasiumis rattabaasiga samal korrusel ruume omavatel jalgpalluritel ei jäänud jalgratturite olukord tähelepanuta, sestap tehti ettepanek, et nad ostavad ruumid üle. Selle peale Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja mullu sügisest Elvas treenerina tööd alustanud Avely Austa reageerisid.

Ettevõtlik ja särav Austa, kes jõudis ise tee rattaspordini neli aastat tagasi, sai aru, et vanades ruumides ei saa tööd jätkata ning asus võimalusi otsima nende renoveerimiseks. Oma õla panid alla Eesti Jalgratturite Liidu president ning ettevõtte Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand ja Elva vald. Lisaks veel väiksemad toetajad. Randi sõnul peakski üks spordibaas olema nagu ühe keskmise Eesti pere kodu, kuhu noored tahavad tulla treenima. Elva spordibaasi näol on tegemist näitega, kuidas lihtsate vahendite ja koostööga saab asju ära teha. Randi sõnul saab loodetavasti sellist mõtet ja ettevõtmist üle Eesti laiendada ning seeläbi sporti noori juurde tuua.

Austa sõnul kõnetavad uued ruumid noori. Kui sügisel oli treeningrühmas kuus õpilast, siis uue aasta alguseks on grupp kasvanud kümne liikme võrra. Juba ehitustööde ajal veetsid noored spordibaasis aktiivselt aega, mängides puhkeruumis näiteks lauatennist. Noorte head meelt renoveeritud ruumide üle oli näha ka nende põlevatest silmadest pidulikul avamisel.