Üksiksõitjate võistlus koosneb lühikavast ja vabakavast. Kõige täpsemalt ja objektiivsemalt saab hinnata hüppeid.

Erinevat liiki hüppeid on kuus ning nendest enamiku taga on omaaegne uisutšempion. Kuidas hüpped välja näevad ning kes olid need kuulsad uisutajad?

Skeemide joonised eeldavad, et uisutaja hüppab vastupäeva, vasakukäelised võivad valida vastupidise suuna.

AXEL

Axelit hüppas esimest korda 1882. aastal Norra iluuisutaja ja kiiruisutaja Axel Paulsen. See on ainus hüpe, millele minnes vaadatakse ette, teistele minnakse tagurpidi sisse sõites.

Axel Paulsen oli proff kahel alal: nii ilu- kui kiiruisutamises. Oma kuulsat hüpet tutvustas ta esmakordselt Viinis, 1882. aasta võistlust peetaksegi üheks esimeseks meistrivõistluseks. Axeli hüpet lihvis edasi Rootsi suusataja Gillis Grafström, kes noppis 1920ndatel järjest olümpiamedaleid.

SALCHOW

Salchow'it hüppas esimest korda 1909. aastal Rootsi iluuisutaja ­Ulrich Salchow.

Karl Emil Julius Ulrich Salchow (1877-1949) võitis oma karjääri jooksul kümme maailmameistrivõistluste kuldmedalit, aastatel 1901-1905 ja 1907-1911. Seda saavutust on seni suutnud korrata Sonja Henie ja Irina Rodnina, kes on samuti võitnud kümme maailmameistritiitlit. Üheksal korral tuli Salchow Euroopa meistriks.

1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis tuli ta olümpiavõitjaks. 1909. aastal tegi ta esmakordselt hüppe, mida hakati tema järgi nimetama salchow'iks. Seda elementi väga keerukaks ei peeta: keha teeb pool pööret, selg ees ja nii saab uisutaja endale pöördeks vajaliku inertsi sisse.

Vaata videost, kuidas uisuvõistlused tol ajal välja nägid!

LUTZ

Lutzi looja on Austria iluuisutaja Alois Lutz, kes hüppas seda esmakordselt 1913. aastal. Seda peetakse üheks raskemaks hüppeks, esimest korda sooritas kolmekordse "lutzu" Kanada uisutšempion Donal Jackson 1962. aastal. Tänaseks on tehtud ka neljakordsed hüppeid, ent need on väga harukordsed.

Lutz sarnaneb flipiga, erinevus on aga see, et enne sõidetakse pikalt tagurpidi, valmistatakse hüpet ette ja tõugatakse ennast hüppele paremalt uisusakilt. Kui flippi hüpatakse uisu sisekandilt, siis lutzi väliskandilt.


RITTBERGER

Loop (sõlm - e.k) on hüpe, mida kutsutakse ritt­bergeriks selle leiutaja, Saksa iluuisutaja Werner Rittbergeri (1891–1975) järgi. Oma kuulsa "sõlme" avastas Rittberger esmakordselt 1910. aastal. Saksamaal ja ka Euroopas eelistatakse seda hüpet rittbergeriks kutsuda.

Saksamaa meistrivõitlusi võitis ta aastatel 1911-1928 üksteist korda, maailmameistrivõistlustel sai hõbemedaleid. Pärast teist maailmasõda sai temast uisutreener Krefeldis.

Loop algab uisukaarelt, hüpatakse paremalt jalalt. Ta on sarnane salchow'iga, aga salchow'ile minnakse vasakult jalalt. Selle hüppe tunneb veel ära selle järgi, et enne hüppele minekut uisutaja ristab hetkeks jalad.

Kaks hüpet, mis ei hakanud looja järgi nime kandma

Flipi täpne päritolu on teadmata. Selle leiutaja on kas ameerika show-uisutaja Bruce Mapes või ameerika balletitantsija ja iluuisutaja ­Jackson Haines. Flip on sarnane toeloop'iga, ainult flipis minnakse hüppele paremalt uisusakilt, toeloop'ile vasakult.

Tulupi ehk toeloop'i leiutas 1920. aastal ameerika show-uisutaja Bruce Mapes, kuid hüpet tema nime järgi kutsuma ei hakatud. Kui axelile minnakse uisukaare pealt üles hüpates, siis toeloop'is tõugatakse end õhku uisusakiga vastu jääd lüües. Hüpe algab vasaku jala uisusakilt ning maandutakse paremale jalale. Seda peetakse kõige lihtsamaks hüppeks: see on ka esimene hüpe, mis õnnestus neljakordselt teha, sest lihtne on ennast pöörlema saada.

Loe pikemalt seda, mida iluuisu saalis tasub tähele panna Ekspressi loost "Iluuisutamise vaatamise nipid"

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid