Katrina Lehise mänedžer Indrek Madar: kas tulevikus mängime Eestis ainult tennist ja sõidame rallit?
(68)
Madari postitusest võib leida viite Eesti Karate Föderatsiooni presidendi Jaanus Rahumäe 30. detsembri Twitteri säutsule: "See, et Kontaveitist ei saanud aasta naissportlast on väga manneru lugu. Inimene lõhub rekordeid aasta läbi, iga nädal. Kogu maailm istub televiisorite ees ja elab kaasa aga “võidab” vehkleja. Pisike provints ei tunne oma maailma kangelasi."
Delfi avaldab Madari loal tema postituse täismahus.
"Spordiaasta Tähtede 2021 järelkaja. Kas tulevikus mängime Eestis ainult tennist ja sõidame rallit?
Sest need on ju spordialad, mis väärivad tegemist ja toovad Eestile tohutult tuntust nagu seda rõhutati 2021 aasta Spordiaasta Tähtede valimisel. Selleks oli valmistatud lausa eraldi klipp. Seda suunda toetab ka gaalale järgneval päeval avaldatud mõtteavaldus, et pisike provints ei tunne oma maailma kangelasi.
Mis on selliste sõnumite eesmärk ja kas need on kohased? Kas tõesti on vaja hakata asetama sportlasi ja spordialasid kastidesse ning rõhutama esimese ja teise maailma olemasolu spordis. Millist sõnumit kannab selline lähenemine laiemalt - lastevanematele, noorsportlastele ja täna maailmas Eestit esindavatele oma ala tippudele?
Kui täna vaadata eelpool toodud tegevusi ja väljaütlemisi, siis see on ainult jäämäe tipp. Tulemuste ja alade vahelise kunstliku võitluse ülesehitamine tekitab ka rahva seas halvustavaid ning inetuid väljaütlemisi spordialade ning sportlaste kohta. See ei tohiks olla ja kindlasti ka ei ole EOK eesmärk.
Ei ole võimalik võrrelda erinevate spordialade tulemusi objektiivselt. Võrreldamatuid ei saa võrrelda, metsmaasikas on väike ja tugeva maitsega, arbuus aga suur ja mahlane.
Milles on süüdi täna sportlane, et ta peab jääma selle laviini alla sest oli edukas enda poolt valitud alal. Meie väikese Eesti igas nurgas ei ole täna võimalik kõikide spordialadega tegeleda ning see ongi võibolla võti meie spordi mitmekülgsusele. Kas peaksime sellepärast hukka mõistma need lapsevanemad, kes viisid lapsed oma kodukohas trenni ja kasvatasid neist maailma tippu kuuluvad sportlased?
Täna jääb küll tunne, et selline tiitli väljaandmine pigem lõhub Eesti spordirahva ja rahva ühtsust ning sellest ei võida ei sport ega sportlane.
Kas senine kuldsete Kristjanite aeg on otsa saamas?
Lõpetuseks tahan öelda, et elan täiel rinnal kaasa nii rallile, kui tennisele ja olen õnnelik Eesti sportlaste edu üle nii nendel, kui kõigil teistel aladel.
Edukat alanud spordiaastat!"
