Embrichi kõne ei olnud kuigi pikk, seega olgu see täispikkuses ka siin välja toodud.

Esmalt aplodeeris publik saalis vehklemisnaiskonnale püstiseistes ega lasknudki Embrichil rääkima hakata. Kui saal lõpuks vaiksemaks jäi, lausus Embrich: "Uhke tunne. Mul oli väga pikk karjäär ja tänu võistkonnale edukas. Ma tänan ja kallistan kõiki, kes olid toeks minu jaoks karjääri jooksul. Ma soovin teile edukat uut spordiaastat. Ja intrigantidele: näeme olümpial, Pariisis!"

Delfi uuris igaks juhuks Embrichilt, kas oma karjäärist minevikus rääkimine mitte karjääri lõpetamist ei tähendanud. "Ma ütlesin, et mul oli pikk karjäär, aga kas see lõppes või mitte, jätsin veel lahtiseks."

Küsimusele, millist hetke kuldsest olümpiapäevast Tokyos jääb ta kõige eredamalt mäletama, vastas Embrich: "Super tunne oli, kui ekraanil olid järel vaid mõned sekundid ning oli teada, et võit on käes. Tekkis mõte, et kas tõesti on kuldmedal meie oma. Terve see päev oli huvitav ja raske ning samas ka emotsionaalne."

Embrich pandi vehklema alles finaalmatšis, sest vastasel korral poleks ta medalit kaela saanud. "See oli kindel plaan, et lähen vehklema, aga kas varem või alles viimases matšis, seda otsustati hiljem. Kõik sõltus sellest, kuidas teistel läheb. Kui kellelgi poleks välja tulnud, oleks vahetus varem tulnud."

Vehklemisrahva intriigid olid veel ka spordigala päeva hommikul Eesti avalikkuses kuum teema. Eesti Ekspressis ilmus tülide tagamaid selgitav artikkel, millest selgus, et Kaido Kaabermale, keda alaliidu eelmine juhatus püüdis konkursi korraldamisega välja vahetada, heidetakse ette veidrate tšekkide esitamist.

"Ikka suudavad mõned ajakirjanikud..." ütles seepeale Embrich. Kui siinkirjutaja osutas, et ajakirjanike taga on ka allikad, sõnas Embrich: "Ja tema ka. Ja mõned teised, kes tahavad vehklemisliitu intriige tuua. See ei tee meid tugevamaks, vaid ainult lõhub meid seest."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid