"Siseneme võitlusse olümpiamängude pärast," teatas Hutšait, kes on 1992. aasta Barcelona olümpiaõitja espadroni vehklemises.

Et Ukrainal on lähitulevikus plaanis olümpiamänge korraldada, sai selgeks juba septembris, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Ukraina on alustanud Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK) dialoogi.

"Hetkel on käimas iseseisva Ukraina ajaloo suurim infrastruktuuri areng. Miks me oleme talispordi individuaalaladel tasemel, samas kui teistel aladel mitte nii väga? Sest meil pole kusagil treenida. Ning välismaal treenimine on väga kallis. Ning nüüd on president seadnud eesmärgi... Me kavatseme Ukrainale olümpiamängud võidelda," rääkis Hutšait väljaandele Slovo i Dilo.

"Miks me seda teeme? Esiteks riigi prestiiži pärast. Olümpiamängude võõrustamine tähendab võimekate investorite ligimeelitamist ja uut infrastruktuuri. Mõistame, et mida rohkem spordi infrastruktuuri ehitatakse, seda rohkem lapsi tuleb treeningutele. Me ei näe tulemusi täna ega homme, vaid kümne aasta pärast."

Eelmisel nädalal väljendas huvi 2030. aasta taliolümpia võõrustamise vastu ka Hispaania olümpiakomitee. Potentsiaalsed kandidaadid on veel Salt Lake City (USA), Sapporo (Jaapan) ja Vancouver (Kanada).

Ukraina linna Lviv kandideeris esialgu 2022. aasta taliolümpia korraldajaks, kuid võttis oma kandidatuuri 2014. aasta juunis riigi keerulise poliitilise olukorra tõttu maha.

Järgmine taliolümpia toimub tuleval aastal Pekingis, ülejärgmine 2026. aastal Milanos ja Cortina d'Ampezzos.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid