Spordiaasta karikatuurides | Kontaveiti tõus, olümpia uus näidisala, ralli hübriidautod...
Peatselt lõppevat aastat jäävad spordis meenutama Tokyo olümpiamängud, jalgpalli EM, meie epeenaiste olümpiamedalid, Anett Kontaveiti vägev hooaja lõpp, Heiki Nabi dopinguskandaal ja palju muud. Alljärgnevalt lõbus tagasivaade 2021. aasta spordisündmustele läbi karikatuuride.
Malelootus vahetas edukalt ala
Esmakordselt juba 15-aastaselt Eesti täiskasvanute malemeistriks kroonitud Ottomar Ladva (24) teeb endale viimastel aastatel nime pokkerimaailmas. Mitmekordne Euroopa noortemeister males on võitnud ridamisi suurturniire ja ainuüksi tänavu on ta netipokkeri turniiridelt teeninud üle 2 miljoni euro.
Autoralli uus ajajärk
Autoralli WRC sari läheb uuest hooajast üle hübriidajastule. Uuele ajajärgule minnakse vastu kahetiste tunnetega. Tänavu kaheksandat korda maailmameistriks tulnud Sebastien Ogier on uute masinate kohta öelnud: „See on samm tagasi, sest hübriidid on aeglasemad ja raskemad kui senised WRC autod ning tehnilised regulatsioonid seavad rohkem piiranguid.“ Ott Tänak oli samuti otsekohene ja ütles: „Tegu on täiesti erineva projektiga. Ma ütleks, et esimest korda ajaloos pole enam tegu päris autoga.“ Üheksakordne maailmameister Sebastien Loeb, kes kolis uueks aastaks M-Sporti, oli märksa optimistlikum: „Auto on jätkuvalt kiire ja ma ei usu, et eelmise põlvkonna masinatega võrreldes on vähemalt asfaldil suurt erinevust.“
Eestlased tippliigas
Eesti jäähokisõbrad said kevadel suurepärase uudise, kui selgus, et meie hokimehed Robert Rooba ja Kristjan Kombe hakkavad mängima NHLi järel tugevuselt maailma teises hokiliigas KHL. Eelmisel hooajal Soome kõrgliigas paremuselt teise väravakütina lõpetanud Rooba sõlmis lepingu loode-Venemaal paikneva Tšerepovetsi Severstaliga, alles 21-aastane Kombe liitus Soome suurklubi Helsingi Jokeritega. Kui Rooba on Severstalis terve hooaja korralikult mängida saanud ja väravaid visanud, siis Kombe tegi 20. detsembril oma KHLi debüüdi (CSKA vastu) ja viskas kohe ka värava.
Tokyo olümpia
Aasta võrra edasi lükatud Tokyo olümpiamängud said vaatamata koroonaviirusele peetud. Ühtlasi jõudis maailma suurim spordipidu täiesti uude ajastusse, sest ainuüksi olümpianormi täitmisest ei piisanud, et starti pääseda. Medalite eest said võistelda vaid need, kes suutsid viiruskriisis vaevelnud Jaapanis terveks jääda. Näiteks ei suutnud seda teivashüppe kahekordne maailmameister ja Rio de Janeiro olümpiahõbe Sam Kendricks, kes andis olümpiakülas positiivse koroonatesti. Tokyo olümpial avastati lõpuks sadu positiivseid teste, enamus neist tuli suvemängudega seotud personalilt.
Lagunev Hyundai
Tänavusel WRC-sarja hooajal võttis Toyota mõlemad maailmameistritiitlid. Meeskondlikult edestati tiitlikaitsjat Hyundaid lausa 58 punktiga, individuaalselt saavutati teist aastat järjest kaksikvõit, kui Sebastien Ogier`le järgnes taas Elfyn Evans. Hyundai töökindlus jättis sel aastal kõvasti soovida. Nii Ott Tänak kui Thierry Neuville pidid katkestama ka liidrikohalt ning neil jäi kokku neljal rallil üldse lõpetamata. Korduvalt kurtis tehniliste probleemide üle ka Hyundai tiimijuht Andreas Adamo. „Ma ei saa ümber lükata, et tegemist oli frustreeriva nädalavahetusega. Kahjuks on meil aeg-ajalt esinenud samade probleemide kordumist, mis teeb mulle suurt tuska,“ sõnas hooaja järel ametist lahkunud Adamo näiteks pärast septembrikuist Kreeka rallit.
Skandaal spordiklubiga
Sügisel puhkes skandaal spordiklubi Sparta ümber, mis eiras valitsuse otsust ega kontrollinud klientide koroonatõendeid. Lõpuks katkes terviseameti kannatus ning nende korraldusega keelati Sparta Spordiseltsi majandustegevus. Kuna Spartal oli ruumide sihipärane kasutus keelatud, andsid nad ohjad üle uuele operaatorile, Kitseküla spordiklubile.
Korvpallikoondis tõusuteel
Ka meie korvpalli jaoks oli aasta igati positiivne. Eriti rõõmustab, et meie noor põlvkond tõstab jätkuvalt pead ja näitab koondises ühe kindlamat mängu. Veebruaris kindlustas Eesti koondis pääsu 2022. aasta EM-finaalturniirile ja alistas ühtlasi seni võitmatuna püsinud Itaalia. Sügisel mängis meie noor koondis MM-valiksarja avakohtumises võõrsil üle Saksamaa. Kalev/Cramo krooniti kevadel esimese meie klubina Eesti-Läti liiga võitjaks ning lisaks pääses meie meistermeeskond sügisel FIBA Meistrite Liigas alagrupiturniirile. Tõsi, seal mängiti alla oma võimete. Plusspoolele jääb ka Kalevi - mitte Kalle Klandorfi Kalevi! - selle aasta kaks võitu Euroopa absoluutse tippklubi Moskva CSKA üle.
F1 sai uue valitseja
Tänavune vormel-1 hooaeg sai ülimalt põneva lõpplahenduse. Viimasele etapile võrdse punktiseisuga läinud Lewis Hamiltoni ja Max Verstappeni vastasseisu võitja selgus alles lõpuringil, kui uute rehvidega sõitnud Verstappen suutis tiitlikaitsjast mööduda. Kaardid lõi täiesti sassi võistluse lõpus rajale tulnud turvaauto ja võistlusdirektori viimase hetke otsus lubada ringiga maha jäänud autod, mis olid Hamiltoni ja Verstappeni vahel, turvaautost mööda. Ka Verstappen tunnistas hiljem, et tal oli kõvasti õnne, sest enne Williamsi sõitja Nicholas Latifi avariid ja turvaauto saabumist oli Hamiltoni edumaa turvaline. Vaidlus selle üle, kes väärinuks MM-tiitlit enam, kestab tõenäoliselt väga pikalt, kuid ilmselt sooviks nii ägedat lõpplahendust, kus tiitliheitlus käib viimaste meetriteni, endale iga võistlussari.
Halb analüütiline leid
Veebruari alguses teatas Eesti Antidoping, et maadluse kahekordse maailmameistri ja olümpiahõbeda Heiki Nabi dopinguproovist on leitud halb analüütiline leid. Aprillis Saksamaal avatud B-proovist avastati samuti keelatud ainet letrosooli ning juuni lõpus määrati maadlejale dopingureeglite rikkumise eest kaheaastane võistluskeeld. Juhtum on jõudnud rahvusvahelisse spordiarbitraaži, kus hakatakse otsust tegema uue aasta alguses.
Jalgpallikoondise ümbersünd
Eesti jalgpallikoondis suutis uue peatreeneri Thomas Häberli käe all lõpetada 19 mängu kestnud võiduta seeria – 4 viiki ja 15 kaotust -, kui alistas juuni alguses Balti turniiril Leedu 1 : 0. Hiljem võideti ka Lätit (2 : 1) ning meie koondis krooniti 83-aastase vaheaja järel Balti turniiri võitjaks. Kui veel arvestada, et Eesti koondis hakkas pika madalseisu järel ka valiksarjas taas väravaid lööma, võitis Valgevenet ja viigistas võõrsil Walesiga, ning FC Flora murdis Konverentsiliiga alagrupiturniirile ja näitas seal südikat mängu – alistati näiteks Belgradi Partizan -, siis oli aasta meie jalgpalli jaoks kindlasti pigem positiivne.
Kuldsed epeenaised
Eesti epeenaised olid Tokyo olümpial vägevas hoos. Meie vehklemiskoondis koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja Katrina Lehis krooniti naiskonnavõistluses olümpiavõitjaks. Sellega lõppes meie 13 aastat kestnud ootus, sest viimase olümpiakulla oli Eestile 2008. aastal toonud kettaheitja Gerd Kanter. Lisaks võitis Katrina Lehis Tokyos individuaalturniiril pronksi ning vehklejate medalid tõstsid väikse Eesti riikide medalitabelis tublile 60. kohale.
Kuhu kadus Veerpalu kohtukutse?
30. augustil peeti Austrias Innsbruckis Andrus Veerpalu ja Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini esimene kohtuistung, mis kestis kõigest 15 minutit ja lõppes otsust tegemata. Põhjuseks asjaolu, et kumbki mees istungile kohale ei ilmunud, sest polnud väidetavalt kohtukutset kätte saanud. Kuna Austria prokuratuur pole rohkem samme kohtuistungi jätkamiseks teinud, on spordipettuse süüdistuse saanud Veerpalu protsess teadmata ajaks edasi lükatud.
Segadus Hiina tennisistiga
Novembris puhkes piinlik skandaal Hiina tipptennisisti Peng Shuai ümber. Pärast kohaliku tippametniku aadressil tehtud vägistamissüüdistust kadus hiinlanna enam kui kaheks nädalaks, ühtlasi kustutati tema avameelne sotsiaalmeediapostitus. Avalikkuse ette naasis ta läbi rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) videosilla, kus kinnitas, et temaga on kõik korras. Pole kahtlustki, et ROKile oli oluline Hiina mõned kuud enne Pekingi taliolümpia algust kriitikatule alt päästa. Ent torm ei vaibunud. Näiteks naiste profitennise organisatsioon WTA otsustas Hiinalt kõik rahvusvahelised turniirid ära võtta. Vahetult enne jõulupühi võttis skandaal uue pöörde, kui Peng teatas, et ta pole kunagi kedagi seksuaalses ärakasutamises süüdistanud ning teda on lihtsalt valesti mõistetud.
Võitmatu norralane
Norra maletaja Magnus Carlsen tuli juba viiendat korda maailmameistriks, kui alistas tiitlimatšis venelase Jan Nepomnjaštši ülikindlalt 7,5 : 3,5. Kuues partii, mille 31-aastane Carlsen võitis valgete malenditega 136. käigul, läheb ajalukku kui MM-tiitlimatšide pikim kohtumine. Seni kuulus pikima partii au Viktor Kortšnoile ja Anatoli Karpovile, kes leppisid 1978. aastal 124. käigul viiki.
Rekordihoos kergejõustiklased
Kui koroonapandeemia puhkemise järel võis arvata, et see tähendab tippspordile suurt tagasilööki, siis vähemalt kergejõustiklased tõestasid Tokyo olümpial, et nad on kiiremad ja tugevamad kui kunagi varem. Norra 400 meetri tõkkejooksja Karsten Warholm tegi Tokyos hiilgava etteaste ja kirjutas uueks maailmarekordiks 45,94. Ta parandas enda joostud tippmarki lausa 76 sajandiku võrra. Ülikiires finaalis sündis koguni kuus rahvusrekordit, Rasmus Mägi saavutas seitsmenda koha ja viis Eesti rekordi 48,11-ni. Maailmarekord sündis Tokyos ka naiste 400 meetri tõkkejooksus, kus võidutses ameeriklanna Sydney McLaughlin ajaga 51,46, ja naiste kolmikhüppes, mille võitis Yulimar Rojas (Venezuela) 15.67-ga.
Skandaalid treeneritega
Endine Eesti naisjalgpallur, kes nüüdseks kannab Mia Belle Trisna nime, rääkis tänavu märtsis Kanal 2 saates „Õhtu!“, et üks jalgpallitreener kasutas teda aastaid ära. Sellega kaasnes Mia Belle sõnul ka seksuaalne kontakt, mis leidis esmakordselt aset siis, kui ta oli alles 14-aastane. Hiljem tuli avalikuks, et tegemist oli Nõmme Kaljus töötanud brasiillasest treeneri Getulio Aurelio Fredoga. Treeneri vastu on algatatud kriminaalmenetlus, kuid see pole prokuratuuri esitatud kahtlustusest kaugemale jõudnud. Brasiillane ise on kaevanud kohtusse Mia Belle, süüdistades teda valeväidete esitamises ja mainekahju tekitamises. Pärast selle skandaali puhkemist tuli lühikese ajaga avalikkuse ette veel mitu treeneritega seotud piinlikku juhtumit, kus peamiseks märksõnaks oli väärkohtlemine. Skandaal jõudis nii jalgpalli-, korvpalli-, võrkpalli- kui maadlustreenerini.
Jalgpalli EM
Tänavusel jalgpalli EM-finaalturniiril pälvis Euroopa meistritiitli Roberto Mancini juhendatav Itaalia koondis. Finaalis alistasid nad põnevas penaltiseerias Inglismaa, mis oli suurturniiri esikohamängule jõudnud 55-aastase vaheaja järel. Finaalturniiri ajal valitses Euroopas kuumalaine ning EM-il oli ka üks uhke debütant – nimelt oli esmakordselt kohtunikel abiks VAR ehk videokohtunik.
Võrkpallikoondise altminek
Eesti võrkpallikoondis jäi kodusel EM-finaalturniiril alagrupis viimaseks, kuigi silmad saime pähe ja ühe mängu võidetud. Valusa pitseri vajutas turniirile avamängu kaotus Läti koondisele, mida juhendas Avo Keel. Seega saime vähemalt rõõmu tunda meie treeneri õnnestumise üle, sest lätlased tegid ajalugu ja jõudsid EM-il esmakordselt 16 parema hulka. Kaheksandikfinaalis kaotas Läti hilisemale Euroopa meistrile Itaaliale.
Anett Kontaveiti vägev tõus
Anett Kontaveit oli augusti keskpaigaks kaotanud koos Tokyo olümpiamängudega esimeses ringis neljal tenniseturniiril järjest ja langenud maailma edetabelis 30. kohale. Pärast koostöö alustamist venelase Dmitri Tursunoviga algas aga kiire tõus. Ta võitis kõigest kahe ja poole kuuga Clevelandi, Ostrava, Moskva ja Cluj-Napoca WTA-turniirid ning tagas esimese eestlannana pääsu WTA finaalturniirile. Ka Mehhikos peetud finaalturniiril näitas Kontaveit suurepärast tennist ning mängis end finaali. Seal pidi ta alla vanduma Garbine Muguruzale (WTA 5.), kuid aasta lõpetas eestlanna maailma seitsmenda reketina. See annab talle uue aasta esimeseks suureks slämmiks - Australian Openiks - senisest märksa parema asetuse ja loodetavasti ka kergema loosi.
