Kui Arlti positiivsest tulemusest teada saadi, pandi ta koheselt kiirabiautosse ja veeti haiglasse: "Sõitsime siniste tulede vilkudes tunde järgi umbes 150 km/h. Tunne oli nagu vangil. Sa ei tea, mis edasi saab."

Haiglas võeti Arltilt tema nõusolekuta vereproov, mis kinnitas, et koroonaviirusesse mees nakatunud ei olnud. Esialgne proov oli seega ilmselt valepositiivne. See aga ei päästnud teda karantiinihotellist.

Hotelli saabudes ootas teda aga tülgastav vaatepilt.

"See oli nagu vangla. Ma arvasin, et see on nali," rääkis 34-aastane neljakordne olümpiavõitja telekanalile ZDF.

Toas juba elas keegi. Ja neid oli rohkem kui üks. Prussakad roomasid ringi vannitoa põrandal ning ronisid isegi voodisse.

Arlt pidi prussakatega tuba jagama kaks päeva, pärast mida lubati tal negatiivse koroonaproovi andmise järel õuduste hotellist lahkuda.

"Ütlen ausalt, kui seal ei toimuks just olümpiamängud, siis maailmameistrivõistluste pärast ma sinna ei läheks," sõnas Arlt.

Omamoodi kogemus oli ka Pekingisse saabumine. Pärast 23-tunnist lennureisi paigutati sportlased bussidesse, kus nad pidid veel kaks tundi ootama, enne kui neil edasi liikuda lubati. Ootamise ajal ei lubatud tualetti kasutada.

"Akna vahelt anti plastikkanistrid. Ma arvan, et see on suurepärane," ironiseeris Arlti koondisekaaslane Natalie Geisenberger, kes kaalub tõsiselt, kas ta olümpiaks Pekingisse tagasi läheb.

Yangqingis, kus kerlgurada asub, veedetud aega nimetas naine oma elu "raskeimaks kolmeks nädalaks".