"See on tore! Aga teab mis suureks saavutuseks ma seda ausalt öeldes ei pea, sest saalihoki on võistkonnamäng ja mina kõigest üks selle liige," sõnas Kareliusson. "Edu saavutame ainult üheskoos, üksi ei tee ma väljakul midagi ära. Minu jaoks pole vahet, kas värava viskan mina või Tanel Kasenurm või keegi kolmas.

Seekord juhtus nii, et turniiri esimestes mängudes viskasin tõesti palju väravaid. Kahjuks otsustavates kohtumistes mul enam nii sageli õnnestumisi ei tulnud. Aga nüüd tõusid esile teised mehed ja võtsid värava viskamise vastutuse enda kanda. See on tugeva võistkonna tunnus ja valmistab rõõmu."

Aus on märkida, et MM-i resultatiivsustabeli ülevaatlikkus on võistlussüsteemist tulenevalt veidi vildakas. Kuna võistkonnad jaotatakse alagruppidesse maailma edetabeli alusel nii, et kaheksa tugevamat loositakse A- ja B- ning kaheksa nõrgemat C- ja D-alagruppidesse, saavutas viimasesse seltskonda kuulunud Eesti alagrupis kolm suureskoorilist võitu (13:6 Filipiinide, 21:4 Kanada ja 13:2 Singapuri üle).

Samas näiteks tiitlikaitsja Soome koondis mängis A-alagrupis Rootsi, Läti ja Taaniga, kes kõik tunduvalt tugevamast puust vastased. Nende kolme mängu peale viskas Soome sama palju väravaid, kui Eesti ainult Kanadale. Samuti polnud võrdne kohtumiste arv, sest A- ja B-alagruppide kaks paremat pääsesid otse veerandfinaali ega pidanud mängima 1/8-finaale, kus läksid vastamisi nende alagruppide kaks nõrgemat ning C- ja D-alagruppide kaks tugevamat.

Rootsi kõrgliigaklubis Djurgardens IF mängivale Kareliussonile järgnesid punktitabelis Kanadat esindav soomlane Valtteri Viitakoski 21 (15+6) ja Tai mängija Pawat Thaidit 20 (11+9) punktiga. Tanel Kasenurm oli pingereas 7. (12+2=14) ja Patrik Markus 8. (6+8=14). Parima A- ja B-alagruppidesse kuulunud meeskondade liikmena sai Läti ründaja Peteris Trekse edetabelis 12 punktiga (5+7) 14. koha.

MM-finaalturniiri nimetas Kareliusson vastakaid tundeid tekitanuks. "Meeskonna peamine eesmärk enne MM-i oli jõuda tagasi kaheksa parema sekka, kuhu me 2018. aastal end mängida ei suutnud. Seekord tegime selle ära, millega tuleb olla rahul. Olime väga lähedal 5. koha mängule jõudmisele, mis tähendanuks Eesti meeskonna läbi aegade parimat tulemust.

Paraku kaotasime kahes viimases kohtumises lisaajal nii Norrale kui ka Slovakkiale. Nende kaotustega on tõesti väga keeruline leppida, aga tuleb tunnistada, et vastane oli mõlemal päeval natuke parem. Lisaaeg on koht, kus tuleb kõik mängu panna. Blokeerida vastase viskeid ja minna ise julgelt viskele.

Seitse mängu kaheksa päeva jooksul oli meeskonnale ränk katsumus. Kahes viimases matšis oli näha, et me ei saanud end alguses kuigi hästi käima. See on nüanss, mida tuleb järgmisi võistlusi silmas pidades parandada. Konkurents on tugev ja praegu andsime nii Norrale kui ka Slovakkiale oma halva stardiga eelise," lahkas Kareliusson Eesti meeskonna esitusi.

Võistluskohtumistega jätkab Eesti koondis juba veebruaris, kui Lätis toimub MM-valikturniir, kust püütakse pääset 2022. aasta novembris Šveitsis toimuvale 14. meeste MM-finaalturniirile. "Läheme valikturniirile vastu suure isu ja mõnusa enesekindlusega, sest Helsingis näitasime head saalihokit. Väga suurt rõõmu valmistas nooremate meeste areng. Näiteks Egert Unga, Kermo Uue ja Artur Okružko ründekolmik tegi väga hea turniiri," kiitis 30-aastane Kareliusson nooremaid kolleege.

Laupäeval Helsingis lõppenud 14. saalihoki MM-i võitis Rootsi, kes alistas Hartwall Arenal 12 508 pealtvaataja ees peetud finaalis 6:4 Rootsi. Pronksmedali võitis Tšehhi, kes oli lisaajal 4:3 parem Šveitsist. Eesti jõudis oma ajaloo jooksul viiendat korda veerandfinaali ja sai 8. koha.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid