Igapäevases elus on oluline teada, et peavalud jagunevad primaarseteks (peavalud, mida ei põhjusta ükski teine haigus) ja sekundaarseteks, kus peavalu on mõne teise haiguse tundemärk. Sekundaarsetele põhjustele (muudele haigustele) mõtleme eeskätt siis, kui peavalu tekib esimest korda elus. Alati tasub meenutada, et esmakordselt elus äkki tekkinud ja ülitugev "välgunoole" või "nagu lööks noaga pähe" tunne võib viidata insuldile.

Ka juhul, kui esmakordselt elus tekib väga tugev peavalu koos palavikuga, tuleks konsulteerida arstida, et valu põhjust täpsustada. Sõltumata sellest, millist tüüpi peavaluga tegemist on, tuleb raviga alustada kohe, kui tekib tunne, et valuhoog algab. Peavaluga inimesed tunnevad reeglina väga hästi ära algushetke ja siis tulekski kohe tegutseda.

Kui inimesel pea tihti valutab, kasutatab ta mõistetavalt ka palju valuvaigisteid. "Sellega kaasneb oht, et valuvaigistid ise hakkavad peavalusid põhjustama. Seda olukorda nimetataksegi valuvaigistite liigtarvitamisest põhjustatud kroonilise peavalu sündroomiks," ütleb Toomsoo.

Hoolimata suurtest edusammudest eeskätt migreeniravis tuleb tunnistada, et peavalu on endiselt suur probleem ka 21. sajandil. Ka täna on sageli keeruline leida sobivaid ravimeid, mis konkreetse inimese puhul toimiksid ning mille kõrvaltoimed oleksid tagasihoidlikud ja talutavad.

Mida peaks teadma sportlane peavalude erisustest? Kuidas suhtuda sporditegemisse peavalu ajal - kas see aitab või teeb hullemaks? Milline on peavalu elukaare algusest kuni vanema eani? Miks ja millisena võib esineda peavalu meestel?

Neile küsimustele vastab pikemalt neuroloog Toomas Toomsoo 7. detsembri õhtul kell 18 Tallinna Ülikooli e-loengus "Mitme näoga probleem - peavalu põhjused, ennetused ja ravi".

Kuulaja saab arstilt ülevaate:
- mis on peavalu
- migreeni ja meeleoluhäiretega kaasnev
- mis on ikkagi tõhus peavalu ravi
- kui palju võime tablettidest toituda

Professor Toomas Toomsoo on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, neuroloogia residentuuri ja on Tartu Ülikooli Närvikliiniku ning Saksamaa Tübingeni Ülikooli Aju-uuringute Keskuse doktorantuuris. Neuroloogina aitab Toomsoo inimesi igasuguste neuroloogiliste probleemide korral, ent Toomase meditsiiniline erihuvi on peavalud ja Parkinsoni tõbi.

"Treeni teadlikult" loengusarja loengud toimuvad teisipäeva õhtuti, sel aastal viiruse leviku takistamiseks ainult veebiloenguna. Loengud algavad pärast tööd kell 18 ja kestavad ligikaudu 1,5 tundi. Osalustasu on 10€ (esitatud arve alusel). Kes sel kuupäeval loengut kuulata ei saa, võib tellida järelvaatamise.

Loengusarja sügishooajal on lisaks jäänud veel üks loeng: 14. detsembril räägib füsioterapeut Anastassia Šipilova teemal "Mis on lümfiteraapia ja kompressioonravi?".

Täiendav info: katrin.soidra-zujev@tlu.ee või telefonil 639 1751.

Loengusarja korraldavad TLÜ Loodus- ja Terviseteaduste Instituut koostöös Tallinn Liigub programmiga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid