Tšempionaat sai ülipõneva lõpu. Kuld- ja hõbemedalid pandi paika viimases voorus, Floral oli veel viimasel lisaminutil võimalik lüüa võiduvärav, mis toonuks tiitli neile. Paraku pall väravavõrku ei lennanud. Igatahes põnevamat stsenaariumit enam kirjutada ei anna.

FC Flora treener Jürgen Henn sõnas viimase matši järel, et otsustavaks said ilmastikuolud – 7 miinuskraadi, lumesadu ja libe väljak. Oli korralik talispordipäev.

Mis ära otsustas täna? „Ilm,” sõnas Henn esmalt. „Selle väljaku peal ongi väga raske luua. Jõudsime päris headele tsenderduse positsioonidele, kus pall läks jala alt läbi, läks pikaks või jäi madalaks. Väga head rünnakut üles ehitada paratamatult ongi raske, aga kindlasti ma ei poe selle taha. Endiselt tunnen ka seda, et seda tiitlit ei kaotanud me selles mängus.”

Segas siis ilm Florat rohkem kui Levadiat? „Võib-olla lihtsalt juhuslikkus hakkab siis rohkem rolli mängima. Ei saa öelda, et ainult ilma pärast. Nii ilm kui ka see, et Levadial oli ka see eelis, et viik aitas neid,” täpsustas Henn. „Lõpuks loomulikult me ise eksisime väga lihtsalt nende teise värava olukorras, lõpetasime natuke mängimise (Flora palluritele tundus, et pall ületas otsajoone, Robert Kirss mängis olukorra aga lõpuni ja põrutas palli terava nurga alt Flora esimesse ristnurka – M. R.). Seega mitme faktori koosmõju. Lõpuks tuleb tunnustada ka seda, kuidas Levadia hingestatult kaitses mängis.”

Kas see, et tiitel pannakse paika 5. detsembril, on siis väär? „Ei saa öelda otseselt, et see on vale. Aga olen seda öelnud, et tahaks mängida selliseid mänge parimates tingimustes, aga tingimused olid ka Levadiale sarnased ja täna nad suutsid seda selles mängus paremini enda kasuks kallutada koos ümbritsevate faktoritega, mis siin kaasas käisid,” tõdes Henn, kes kaotsiläinud punkti taga otsides kahetseb eelkõige 2:2 viiki Kuressaarega ja 3:3 viiki Paidega.

Üks faktor on kindlasti Flora esiründaja Rauno Sappineni vigastus, mis ta võtmemängust eemale jättis. „See selgus täna enne mängu. Mingis mõttes väga juhuslik vigastus, aga eks kindlasti annab tema puhul ka see väga pikk hooaeg tunda. Lihtsalt väga süütus olukorras, söötmise käigus, ei olnud isegi mänguline olukord. Tõmbas natukene lähendajalihase ära ja piisavalt tõsiselt, et see vajab pikemat taastumist,” rääkis Henn.

Seevastu äärekaitseja Ken Kallaste tingimusi otsustavaks ei pidanud. „Tingimused olid võrdsed. Tingimuste taha me ei poe,” sõnas Flora teise tabamuse autor.

Mis siis puudu jäi? „Üks värav,” nentis Kallaste.

Kuhu see jäi? Kas pigem kaitse- või ründefaasi taha? „Kaks taha lastud väravat on päris palju,” tõdes Kallaste. „Hooaja vältel väga paljud meeskonnad ei löönud meile kahte. Just need mängud, kus me ei keskendunud piisavalt, ei julgestanud üksteist piisavalt – eks sealt ole need väravad tulnud meile. Samamoodi see teine värav, usun, et selle oleks saanud ilusasti ära hoida.”

Kas kolmapäeval saadud 5:1 võit Levadia üle mõjutas teid täna kuidagi? „Ei, me mängime iga mäng korraga, teame, et Levadia on tugev meeskond,” lausus Kallaste. „See, et ühe korra võidame 5:1, ei tähenda, et järgmisel korral samamoodi võidame. Mängud algavad 0:0-st.”

Kas oli tunda, et Levadia häälestus oli täna parem ja algus agressiivsem? „Ei ütleks. Eelmine kord samamoodi mängisid okeilt, lihtsalt lõime standarditest ära ja oli teistsugune teema. Seekord läksid nemad juhtima. Mängud on võrdsed, alati on lihtsam sellel, kes lööb esimese värava, tekivad augud, kontrad. Eelmine kord mäng sobis, seekord oli niipidi – 2:2 ja üks punkt jäi meil puudu,” võttis Kallaste asjad kokku.

Pärast lõpuvilet oli Kallastel ühtteist öelda mängu juhtinud kohtunikele. Mis teemal? „Tahtsin öelda, et vist oli väljas pall (Levadia teise värava puhul – M. R.). Kas tõesti nii kauge kohtunik nagu.... Kui tõesti pall oli väljas... Siis selline värav otsustab meistritiitli,” vangutas Kallaste pead.

Levadia on küll värske meister ja karikavõitja, kuid ka Flora hooaeg on olnud väga edukas – lisaks kohaliku liiga teisele kohale tehti ajalugu ja murti Konverentsiliigas põhiturniirile, kus on saadud üks võit ja kaks viiki. Seetõttu on Flora suisa nomineeritud Eesti aasta võistkonna kandidaadiks. Kumb siis on tänavu Eesti parim jalgpallimeeskond – Flora või Levadia?

„Mitu korda Levadia võitis meid? Aitäh teile!” kostis Kallaste ja lõpetas intervjuu. Meistriliigas võitis Flora Levadiat kahel korral, kaks mängu jäid viiki, ainsa võidu võttis Levadia tänavu karikafinaalis tulemusega 1:0.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid