Pilguheit kadunud maailma. Enne ränk töö ja siis pidu nii, et maa must ning kanad purjus

Läbi aegade parim Leedu korvpallur Arvydas Sabonis treenis ja mängis ennast vigaseks, hinnaalandust ei teinud ta ka pummeldades.

Sabonise raamatu „11 peatükki suure leedulase elust” lugeja satub täiesti teistsugusesse maailma. Eks muutusi peabki toimuma, võrreldes kaheksakümnedatega on riigikord teine ja tehnoloogiat miljon korda rohkem. Aga kui suur on võimalus, et mõni praegune korviäss kirjeldaks üht noorusaegade pidu niimoodi nagu Rimas Kurtinaitis Sabonise raamatus?

„(Sabase) vanemad olid kodust ära sõitnud, sõbrad kogunesid. Saboniste maja oli ilus, suur, nii me siis pidutseme, tantsime. Ma ei tea, mis mul siis pähe kargas – tõin kõrvalhoonest mõned kanad ja lasin tuppa lahti. No mis saladus see ikka on, andsime kanadele juua, valasime paar tilka kõrri. Kanad lendavad mööda tuba, aga meil on naljakas! Lõpuks tõime ka kuke, tollelegi andsime napsi. Ajas kanu taga, kargas peale, andis takka... Ma ei tea, kuidas neil seal hommikul oli, aga õhtul ei lõpnud ükski lind ära.”