Milline on su parim mälestus seoses Eesti jalgpallikoondisega? (Kermo Nava)

Nii vähe kui ma võõrsilmänge vaatamas olen käinud, siis sattusin ma siiski legendaarsele Serbia–Eesti mängule ja see on kindlasti asi, mida mäletada. Kui Tarmo Kink kobistab sellise asja ära ja pärast seda kohe pingile võetakse, siis on see midagi, millest räägime kümme aastat hiljem ka.

Millist tulevikku näed Eesti jalgpallikoondisel kahe kuni nelja aasta pärast? (@mortenlember)

Minu arvates on uus peatreener toonud teadmise, et me oskame seda mängu natuke mängida ka. Me näeme Paskotši- ja Heina-suguseid vendi ja tundub, et kõik on väga hea. Jubedalt tahaks, et kuidagi mahuks sellesse kampa Oliver Jürgens. Äkki suudetakse asjad selgeks rääkida. Kui nüüd Kostja ära võtta, aga kahe kuni nelja aasta pärast mängivad jätkuvalt need, kes on praegu põhikoosseisus, siis ma arvan, et unistus EM-finaalturniirist võiks jälle elada.

Millal pääseb Eesti koondis suurturniirile? (@haavikandres)

Ma olen hetkel sellises eufoorias! Mulle praegune peatreener väga sümpatiseerib, kuigi ma pole teda silmast silma näinud, aga kõik see, mida ta hetkel teeb, ongi see, mida ootaks treenerilt. Ta on suutnud ühe satsi enam-vähem samade mängijatega, kes varem meeskonnas olid, panna riietusruumist välja tulema hoopis teistmoodi kui alles hiljuti. See jutt, et me pole nii kehvad, kui me olime, ongi kinnitust saanud ja ma ütlen, et see unistus suurturniirist jõustub üsna pea. Kui see ei juhtu selle peatreeneriga, siis ma ei tea, kellega see juhtub.

Kes on koondises teie arvates parim mängija? (@r4smux)

Ma olen kogu aeg küsinud, et mis me siis teeme, kui Vassiljev ära kaob. Kui eelmise peatreeneri ajal hakati teda välja vahetama seal 52. minutil, nagu ta ei jaksaks, siis minu jaoks oli see arusaamatu. Praegu on ta nii Floras kui ka koondises tervena mänginud 90 minutit ja nüüd Walesi vastu nägime samuti, et kui polnud teda ja esimesel poolajal Sinjavskit ka, siis kohe oli võõras tunne. Kostja on hetkel see mees, kelleta ei taha seda koondist ette kujutada. Ma ei taha öelda, kas ta on parim või mitte, aga hetkel ta lihtsalt peab väljakul olema.

Kummal näed rohkem talenti, kas Paskotšil või Heinal? (@ninja_kilpkonn)

See on kummaline küsimus, sest üks on väravavaht ja teine on kaitsja. Aga pigem võtan Paskotši. Esimeses mängus, mis ta A-koondises sai, ei jätnud ta sellist muljet, aga mäng-mängult edasi ja just Valgevene vastu vaatasin, et uskumatu vend. Sai alles 18aastaseks – ja mõtleme nüüd, mis me tegime, kui me 18aastased olime. Kui kindlalt vana seal on ja liigub ja kuidas ta emotsiooni väga välja ei näita. Nagu mees, kuigi tegu peaks olema lapsega. See on kihvt, et selline mees on siin sirgunud, ja see näitab, et selleks, et sellised vennad nagu Paskotši ja Hein kasvaksid, on välismaale saamine ja heasse akadeemiasse minek a ja o. Ma kahtlustan, et kumbki mees oleks siia jäädes – siinkohal ei taha kellelegi liiga teha –, jäänud heaks mängijaks, aga nüüd on võimalus neil mõlemal jõuda selle ala nii-öelda 1% edukamate hulka, kuhu jõudis Klavan.

Milline on parim tiim Eestis? (@krismario_imeline_priva)

Kuna mu oma kuueaastane poiss käib hetkel Harju Jalgpalliklubis, siis loomulikult on selleks Harju Jalgpalliklubi! Aga midagi pole viga ka Nõmme Unitedil.

Kas sinu lemmikklubi on ka Newcastle? (@jooseppudel)

Ei ja mul polegi selles mõttes lemmikklubi. Mulle meeldis kunagi selline mängija nagu Alan Shearer Newcastle’ist ja ilmselt sealt üks Eesti kahest Newcastle’i fännist, Vara Toomas, hakkas klubi fännama. Mul pole Newcastle’i vastu ka midagi. Mul tõesti pole nii, et ma oleks jubedalt kellegi poolt või vastu. Jälgin mängijaid ja treenereid.

Kui suure osa nädalast võtavad ära sinu triatlonitreeningud? (Viljar, Kohila)

Oleneb aastaajast. Jätsin pärast Ironmani paar nädalat pausi sisse ja septembri algusest hakkasin uuesti trenni tegema. Ma teen praegu viis-kuus tundi nädalas, aga suvel, kui tuleb rohkem rattatrenni juurde, siis ideaalis kümme tundi nädalas.

Ain-Alar Juhanson ja Kalev Kruus 2019. aasta IRONMAN Tallinn võistluse finišis..

Kumb teist, kas sina, Kalev, või Toomas Vara on suurema haugi kinni püüdnud? (Toomas Vara)

Siin küsimuse autor teab, mida küsib. Väga asjalik küsimus. Samas teab autor ka seda, kui ebavõrdse küsimusega tegu on. Kui tema rikkad sõbrad viivad teda haugi püüdma kohta, kuhu tööinimene ligi ei saa ja kus käib haugi püüdmas ka Venemaa president Vladimir Putin, siis seal väikseid ei olegi. Kui ta sikutas sealt välja haugi, mis oli selle koha kohta pigem väike ehk 6,8kilone, siis mina, kes ma pean sopalompides solberdama, olen keerulises olukorras. Ma pole alla andnud ja olen jõudnud päris lähedale. Mõnisada grammi on veel puudu, aga ma arvan, et juba lähitulevikus löön selle üle, kui me räägime konkreetselt haugist.

Kumb on kõvem jalgpallur, kas Toomas Vara või Kalev Kruus? (Janno Kupper)

Oo, lihtsaid küsimusi ka! Selleks ei pea midagi rohkemat tegema, kui YouTube’ist vaatama, kuidas Paide meeskond korraldas meile challenge’i (ingl k katsumus – toim.). Toomas Vara, kes oli endast kaudselt rääkinud kui kunagisest jalgpallurist, jättis küll oma kuvandi tollel päeval koju. Ta ei saanud lähedale ka.

Kuidas sattusite Toomas Varaga kommenteerimistandemiks? Kas saite juba enne seda omavahel väga hästi läbi või on see keemia kommenteerides ajaga tekkinud? (Reili, Tallinn)

Saime varem omavahel hästi läbi. Ta tuli Viru Rannast – ma ei teagi, mis ametit ta seal pidas, keeras vist räimerulli –, aga liitus TV3 müügiosakonnaga. Mina olin seal juba vana olija, ühe aasta töötanud, aasta oli 1999. Siis sai ta direktoriks ja juba selles ametis ütles, et ta tahaks kommenteerida, aga tol hetkel ei olnud see sobilik. Ma mäletan seda hetke, kui ta sai kinga ja tema puhul ka kuldse käepigistuse, ja samal õhtul saatis ta sõnumi, et pane valmis ja hakkame nüüd kommenteerima. Mulle meeldis, et ta tahtis seda teha. Ma tegin enne seda mänge Janno Kivisillaga, kellega läks ka väga hästi, aga Janno jäi siis kõrvale. Ma usun, et me ei teinud Jannole liiga, sest tal oli vahepeal keeruline seal käia. Ta elab Märjamaal ja igal õhtul sõitis Märjamaale tagasi ja ootas siin vahepeal tunde, et mängule tulla.

Kuidas jõudsid Eesti parimaks spordikommentaatoriks? (@sander.pant)

Kes on parim? Ma seda kindlasti ei julge öelda. On terve rida inimesi, kellele ma ei meeldi, ja see on okei. Aga kuidas ma sain selliseks spordikommentaatoriks, kellest midagi arvatakse… siis vastus on, et raske tööga. Mõni arvab, et see pole töö, aga ikkagi on. Praktikat on vaja. Seal on suur vahe, kas teed aastas 100 või 10 ülekannet. Ma kuulun praegu õnneks veel nende hulka, kes teeb seda ülemist otsa. Seepärast oled ka asja sees kogu aeg.

Kui palju tavaliselt enne keskmist (näiteks Meistrite liiga) jalgpallimängu eeltööd teed ja mida see töö peamiselt sisaldab? (Indrek, Saue)

Seda on palju küsitud. Aastast aastasse Meistrite liigat kommenteerides oli vaja lõpuks veidi vähem teha, kasvõi mängijate osas. Kui hakkad uut liigat tegema, siis kohe on tööd topelt. Rusikareegel on see, et mina armastan olla kohal kaks tundi enne ülekannet. Sinna juurde loen veel mängu kohta samal päeval ja loomulikult püsin asjadega kursis ka varasemalt. Ma vihkan hilinemist ja ma arvan, et ma pole kunagi jõudnud ülekandele kohale nii, et mul oleks ainult 15–20 minutit ülekandeni aega.

Milline on olnud parim värav mängus, mida oled kommenteerinud? (@h.kuhlbach)

Emotsioon on teine, kui mängib oma meeskond. Ma olen kahjuks elu jooksul teinud üldse vähe mänge Eesti või eestlaste osavõtul, täpsemini vist kaks. Eesti–Island jõudis kummalisel kombel 2014. aastal meie kanalisse ja Enar Jääger oleks peaaegu löönud oma koondisekarjääri ainsa värava, aga lõi latti, ja juba see oli päris emotsionaalne, aga kõige emotsionaalsemaks jääb siis Flora ja Tõnis Vanna, sest kui oma mees sellises mängus (taanlaste Brøndby vastu – toim.) lööb, siis see värav on mul küll meeles. Lööge veel selliseid!

Kas pigem eelistad kommenteerida jalkat või rallit? (@indranemvalts)

Minult on varemgi uuritud, kas jalka, ralli, korvpall või vormel 1, aga mul päriselt ka pole eelistusi. Alustasin kunagi võrkpallikommentaatorina ja jälgin tihedalt ka jäähokit. Mulle käib igasugune vastandumine närvidele, sest igal alal on ägedad asjad ja igal alal on omad lollpead. Ma olen spordifanatt ja mulle meeldib see tervikuna.

Kalev Kruus 2012. aastal vormelit kommenteerimas.

Teatavasti oled ka suur kossuhuviline. Kas jalgpall on sinu jaoks siiski alati number 2? (@allanaarik1)

Vastus sama mis eelmise puhul, aga ütleksin juurde, et korvpallis tunnen ennast kindlasti paremini, sest ma olen ise seda mängu teatud tasemel mänginud. Teatud nüansside lahti rääkimisel tunnen ennast seepärast mugavamalt. Kuna vutti ma mänginud pole, siis ma loomulikult ei saa kõikidele asjadele pihta ja ei peagi saama, aga mu kõrval on amatöör Toomas Vara, kes ka ei saa aru, ja siis me targutame sellest midagi kokku.

Naljakaim/veidraim/omapäraseim hetk, mis on kommenteerides olnud? (Tanel, Rakvere)

On tool ja laud ja televiisor ehk siis midagi liiga palju ei juhtu. Aga ükskord kukkus Janno Kivisild tooli puruks. Kõõlus seal ja oli siis põrandal, aga see on rohkem selline Benny Hilli nali. Ise ka tekitame endale asju. Kui Kristian Kullamäe oli esimest korda korvpallikoondisega kaasas ja meeskond mängis Kreekas, kutsusin Gerdi (Kullamäe – toim.) kommenteerima, sest ikkagi ajalooline hetk. Meil on toimetuses jäänud ühest peost pudel viina. Leppisime kokku, et kui poiss saab väljakule, siis teeme pitsi viina, ja panin kõik valmis, aga ta ei saanud väljakule. Ja see pudel viina on tänaseni toimetuses lahti tegemata ja ilmselt nii jääbki. Kui ta tegi hiljuti Burgose eest debüüdi Hispaania liigas ja kutsusin jälle Gerdi kommenteerima, siis tal oli kaasas šokolaad ja alkoholivaba vahuvein mõttega, et kui saab väljakule, siis tähistame. Seda me tegime.

Milline on sinu lemmik jalgpallikohtumine, mida oled kommenteerinud? (Henri Välling ja @moelesterjoe)

Ei saa üle ega ümber PSG ja Barcelona seisust, kus PSG võitis kodus 4 : 0 ja tuli selle seisuga Camp Noule, aga edasi läks FC Barcelona.

Kui tuleks võimalus, kas Kalev Kruusi kuuleks Eesti koondise mängu kommenteerimas? (@raunotu)

Üks oli. Aga ikka tahaks. On raskemaid aegu ja paremaid aegu. Näen ju vahel, kuidas kolleegid piinlevad. Aga Tarmo Rüütli ajal oleks olnud äge ja nüüd on ka äge, aga samas võib ka olla teistpidi äge ja oleksin tahtnud kommenteerida Magnus Pehrssoni ajal. Siis oleks saanud hoopis teistmoodi kommentaari teha ja teda oleks omal ajal hea meelega sõimanud.

Kuidas ikkagi libises TV3 Spordi kanalil Meistrite liiga näitamise õigus käest? Kas tehti kõik, et seda ei juhtuks, ja üldse ei kripelda? On sellega nüüd kõik või tehakse midagi, et see tagasi saada? (Einar Klaas)

Midagi ei libisenud käest, vaid see võeti jõuga. Väga suure jõuga. See lahing… see polnudki lahing. Seal polnud võimalik midagi teha. Need rahanumbrid, mida Viaplay praegu kulutab oma voogedastusplatvormi töösse rakendamiseks, on nii kolossaalsed, et sellist raha Baltikumis kokku ei saa. Nende eelis on see, et nad on Skandinaavias ülisuured.

Kui sa oled midagi teinud, mis sulle meeldib elus kõige rohkem, ja kui ma tööle mõtlen, siis spordi kommenteerimine see minu jaoks kahtlemata on, siis loomulikult valetaksin endale, kui ma ütleks, et ei kripelda. Praegu ma ei näe, et see tuleks meile tagasi, sest seda raha, mida Viaplay virutab, meie kokku ei saa. Kui see neil tööle hakkab, siis pole mingit lootust, aga kui tööle ei hakka, siis võib midagi juhtuda, aga nad teevad ka pikki lepinguid. Nii ta on. Tuleb nautida seda aega, kui meil on korvpallilepinguid. Kahtlustan, et jääme ka neist lähiajal ilma. Siis pean hakkama uut tööd otsima, aga muretsen sellepärast siis, kui see aeg käes on.

Jalgpall versus kalapüük? (@jevdo10)

Elu näitab, et siin pole küsimust. Tänane elu on selline, et sel aastal olen üksinda kalale jõudnud kaks korda. Erinevaid mänge olen kommenteerinud jälle üle saja korra. Aga ma loodan, et kaugemas tulevikus saab ka kalal rohkem käia.

Kes on sinu lemmikjalgpallur Eestis ja kogu maailmas (praegu ja läbi aegade)? (mitu küsijat)

Teatud mängijate tüübid mulle meeldivad ja mulle meeldivad töömehed, kes nii hästi ei oska, aga tööd teevad kõvasti. Eestis saame kohe aru, et Raio Piiroja oli selline vend, kes ikka ohverdas päris palju selle nimel, et Eesti koondisel läheks hästi. Tulemus on selline, et praegu ta lõhnasid ei tunne. Sinna hulka kuulub ka kunagine Itaalia koondislane Gennaro Gattuso, kes nüüd on treener. Mulle meeldis, kuidas ta kõiki sõimas ja väljakul asju paika pani. Kui läheme veidi glamuursemaks, siis Éric Cantona oli omal ajal mängija, keda jälgisin. Tänapäevast on kindlasti ka mängijaid, kes meeldivad, aga need nimed tulevad siiski esimesena meelde.

Messi või Ronaldo? (@arti_9_)

Ma lähen nüüd kõigiga jälle tülli. Ma olen Ronaldo paadis. Töö tegemise osas on Ronaldo tegijam ja näinud rohkem vaeva. Ta on minu jaoks rohkemates liigades ja erinevates võistkondades end tõestanud ja midagi on klubide karikakappi ka jäänud. Messi on olnud ühes klubis. Ma tean, et mulle vaieldakse vastu, ja siinkohal tervitan teid, Kams ja Kink. Ronaldo on natuke mitmekesisem, kasvõi see, et ta saab peaga pallile pihta. Messi on ka loomulikult jalgpallijumal. Meie õnn on elada ajal, kui kaks läbi aegade parimat meest on korraga mänginud üle kümne aasta ja teinud seda ka ühel hetkel ühes liigas.

Kui sa oleksid jalgpallur, siis milline isiksus oleksid sa riietusruumis? Naljanina vms? (@jakokanter)

Ma oleks kindlasti kapten! Kui ma vaatan neid satse, kes vahepeal väljakule tulevad ja on sellised tagasihoidlikud nohisejad, siis ma paneks kindlasti asjad paika. Kui Vara Tom oleks ka võistkonnas ja kaptenit valitaks, siis pole küsimust ka, kes valituks osutub. Kapten peab nalja tegema ja kui ma oskaks, siis ma teeks. Praegu ma pole seda veel ära õppinud.

Kalev Kruus intervjueerimas Kalle Klandorfi.

Millal ja miks tuli sul otsus end kiilaks ajada? Ei oskagi ette kujutada juustega Kalev Kruusi. (@andupoldvee)

16aastaselt hakkas juhtuma, et mul oli vähem juukseid. Alguses, kui ma telesse tulin, oli mul ees üks totakas saareke, aga see kadus ka ajapikku ära. Ma pole oma teadlikus elus kammi kasutanud. Päris väiksena ikka juuksed peas olid ja ilmselt on ema mind kamminud. Aga mul on alati olnud lühikesed juuksed.

Kas oled parema- või vasakukäeline? (@kirkeaedmae)

Ma olen mõlemakäeline. Ma võin käsisaega saagida mõlema käega ja lüüa haamriga naela samuti mõlema käega. Ma viskan palli paremini vasaku käega, aga golfi mängin jälle paremalt poolt. Mingi asja võtan kätte ja siis vaatan, kuidas on. Ma sündisin vasakukäelisena, aga koolis kästi ümber õppida. Nõukogude liidus polnud vasakukäelisi ja kõik olid ühesugused. Pidi õppima parema käega kirjutama ja seetõttu kasutan praegu mõlemat kätt üsna võrdselt.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena