Pärast Tokyo olümpiat otsustas alaliidu endine juhatus, kus ligi pooled polnud vehklejad, vaid viievõistlejad eesotsas presidendi Indrek Paaliga, et uue peatreeneri leidmiseks tuleb korraldada konkurss. Lepingut Kaabermaga ei lõpetatud, kuid tal paluti samuti konkursil osaleda.

„Miks peaksin kandideerima ametikohale, kus ma juba olen?” imestas Kaaberma.

Ainsana esitas oma kandidatuuri Katrina Lehise juhendaja, kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov, kuid teda ei jõutud veel peatreeneriks kinnitada, sest vehkemisklubid avaldasid umbusaldust alaliidu juhatusele, kes tagasi astus.

Uus juhatus eesotsas vastse presidendi Ants Veetõusmega arutas läbi kogu protsessi, mis naiskonna peatreeneri ümber käis ning leidis, et Kaaberma peaks sel ametikohal jätkama, ja kui midagi vahele ei tule, siis Pariisi olümpiani välja.

„Olen rahul, et saan naiskonnaga tööd edasi teha,” sõnas aastast 2009 peatreener olnud Kaaberma. „Vana juhatusega poleks ma saanud üheskoos edasi minna, sest kui sind tahetakse lahti kangutada, siis kangutataksegi. Miks? Eks viievõistlejad tahtsid oma inimesed asemele panna – peasekretär lasti lahti, minu kallale tuldi...”

Kaaberma meenutas, et pärast olümpiat asus vana juhatus epeenaiskonna rahade kulutamist uurima. „Kõik arved ja tšekid soriti läbi, et miks see ja miks too. Midagi ei leitud, kõik oli nii nagu peab. Läbipaistev.”

Ülejärgmisel nädalavahetusel toimuvad epeevehklemises Eesti karikavõistlused, siis istub Kaaberma koos naiskonnaga maha ja paneb lõplikult paika ettevalmistusplaani.

„Jalgratast pole mõtet leiutada, võistluskalender on treeningtöö aluseks. Jaanuari keskel läheme Käärikule laagrisse – sinna tuleb Ukraina koondis ja ehk veel piiritaguseid vehklejaid – järgneb Doha MK-etapp, siis Barcelona... Vahepeal tuleb leida sparringupartnereid... Ehk siis jätkame tavapärases rütmis,” selgitas Kaaberma.