Keinonen mängis 1968. aasta Grenoble'i ja 1972. aasta Sapporo olümpial ning üheksal MM-il aastatel 1962-1973. 2002. aastal nimetati ta Rahvusvahelise Jäähoki Kuulsuste Halli liikmeks.

Soome Jäähoki Kuulsuste Halli nimetati Keinonen 1987. aastal. Samal aastal riputas tema mängusärgi lakke Rauma Lukko klubi, mille Keinonen 1963. aastal Soome meistriks aitas.

Eriti hästi tulid Keinonenil välja mängud soomlaste igipõliste rivaalide rootslaste vastu. 1965. aasta MM-il lõi ta kaks väravat, mõlemad 2:2 viigimängus Rootsi vastu - see mäng tähistas alles teist korda, kui Soome Rootsist jagu oli saanud.

1969. aastal saatis ta litri Rootsi, Kanada ja Tšehhoslovakkia väravavõrku. 1968. aasta olümpial, kui Soome esimest korda Kanda alistas, viskas tema 5:2 võidumängu esimese värava. Hiljem viskas ta võiduvärava Ida-Saksamaale.

1972. aasta Sapporo olümpial viigistas Soome tema väravast seisu Rootsiga, võites mängu 4:3.

1978. aastal mängijakarjääri lõpetades jäi Keinonen hoki juurde treenerina ning veetis ühe kümnendi erinevate Soome meistriliiga klubide eesotsas.

Viimastel aastatel võitles Keinonen Alzheimeri tõve ja lümfivähiga.