„Viimastel aastatel on osalejate arv püsinud stabiilselt 2000 ringis, mis annab meile märku, et huvi liigade vastu on suur ja näitab, et tulevikus on potentsiaali osalejate arvu kasvatada. Tänavu oli küll hooaja lõpp koroonaviirusega seoses keeruline ning paraku ei olnud võimalik B-tasandil mängudega jätkata. Seevastu on hea meel, et meil õnnestus korraldada finaalipäev, kus selgusid võitjad nii naiste kui ka meeste arvestuses,” lausus Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas.

Vaatamata sellele, et B-tasandil jäid mängud pooleli pärast kaheksandikfinaale, käis seal väljakul enim mängijaid, kui 40 võistkonna ridades tegi kaasa 869 mängijat. Kõrgemal tasandil olid vastavateks numbriteks 32 ja 738. Naiste rahvaliigas tegi kaasa 19 võistkonda ja 372 mängijat. Koos aasta alguses katkenud saalijalgpalli rahvaliigaga osales tänavu põhiturniiridel üle 2400 mängija.

Taas on avatud uueks hooajaks võistkondade registreerimine 2021/22. aasta saalijalgpalli rahvaliigasse. Meeste võistkondadel on osavõtumaks 50 eurot, naiste saalijalgpalli rahvaliigas osalemine on tasuta. Registreerimine toimub 5. detsembrini EJL infosüsteemi ERIS kaudu. Mängudes osalemine ja mängude läbi viimine peab olemas kooskõlas riigis kehtivate piirangutega. Küsimuste korral saab pöörduda rahvaliiga@jalgpall.ee.

Eesti Jalgpalli Liit aastal lõi rahvaliiga 2010. aastal. Aastal 2012 lisandus eraldi naiste rahvaliiga ning 2014. aastast jagunes rahvaliiga A- ja B-tasandiks. 2016. aastast liitus rahvajalgpalli liigade perega noorte rahvaliiga. 2013. aasta sügisel alustas esmakordselt saalijalgpalli rahvaliiga.