Kuigi korraldajate sõnul seadis kohalik terviseamet turniirile tribüüni 50% täituvuse nõude, paistab viimastel päevadel olevat sellele läbi sõrmede vaadatud. Eilsel Anett Kontaveidi ja Muguruza mängul leidus tribüünil vaid üksikuid vabu kohti. Hinnanguliselt elas õhtuse sessiooni matšidele kaasa umbes 7000 inimest.

Kuigi Mehhiko parim naismängija Renata Zarazua paikneb maailma edetabelis alles 127. kohal ning endise maailma esireketi Rafael Osuna Herrera vägitegudest on möödas juba neli kümnendit, on Gudalajara publik suutnud oma tenniseteadlikkusega kõiki hämmastama panna. Kui mängijad väljakul riietusruumi liiguvad, karjutakse juba kilomeetri kauguselt tema nime ning tennisekeskuse territooriumil ei saa end rahulikult tunda ka minevikustaarid Martina Navratilova ja Chris Evert. Igal sammul saadavad neid autogrammikütid ning selfie-nõudlejad.

Mängude ajal on pukikohtunikel tükk tegemist, et end üles kütnud rahvamasse ohjeldada ja enne mängija servi vaikus majja lüüa. Ikka ja jälle kipub keegi tribüüni ülemistelt korruselt veel palli põrgatamise ajalgi vaimukusi hüüdma või oma soosikut ergutama.

"Toetus on olnud imeline. Tunnen end siin väga teretulnuna. Oli põnev mängida täismaja publiku ees. Olles nii pikalt ilma publikuta mänginud, oleme me väga tänulikud, kui tribüünilt su nime hüütakse. See annab spordile nii palju juurde," kiitis Kontaveit peale Muguruzale kaotamist kohalikke fänne.
"Ma armastan seda! Ausalt, ma olen üllatunud," sõnas päevasel sessioonil kaasmaalast Barbora Krejcikovat pärast avaseti 0:6 kaotust võitnud Karolina Pliškova. "Leian, et publik on selle turniiri ja nende mängude juures parim asi üldse. Tundsin täna eriti, kuidas publik aitas mul teed leida, sest asjad ei kulgenud just mulle soodsas suunas. Nii paljud inimesed toetasid mind ja karjusid mu nime."

Krejcikova tõi välja ka taolise metsiku publiku negatiivse külje - kui sa pole nende poolehoidu välja teeninud, pole sul neist mingit tolku.
"Nad loovad väga kena atmosfääri. Olen lihtsalt veidi kurb, sest ma ei tundnud, et nad mulle kaasa oleks elanud. Usun, et tõstan lähiaastatel oma nime veidi kõrgemale ning kui nad mind tundma õpivad, siis lähevad asjad paremuse poole. Praegu oli aga küll väga raske," nentis maailma kolmas reket.

"Publik oli muidugi imeline. Nautisin väljakul iga sekundit. Ma pole sellist toetust veel varem tundnud. Kananahk tuli ihule," kommenteeris peale Iga Swiateki alistamist valgevenelanna Arina Sabalenka.