Saja-aastane Itaalia korvpall on sillutanud ka Eesti mängijate teed tippu
1921. aasta 2. novembril kiideti Milanos heaks uue spordiorganisatsiooni Federazione Italiana Basket-Ball ehk Itaalia Korvpalliföderatsiooni põhikiri ja algas vilgas tegevus, mille vilju on maitsnud ka Eesti korvpallurid.
2022. aasta septembris Milanos peetavateks Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupimängudeks valmistuvasse Eesti rahvuskoondisesse kandideerivad ka Itaalia klubidesse kuuluvad Maarjamaa korvpallurid.
Siena ja Milano meeskonnas jõudis haripunkti pikaajalise Eesti koondise tugisamba Kristjan Kanguri sportlaskarjäär, 203 cm pikkune ääremängija krooniti 2013. ja 2014. aastal riigi meistriks ja tegi kaasa Euroliigas.
"Veetsin Itaalias oma parima mängijaea, Itaalia kõrgliiga on siiani mu üks lemmikuid ja jälgin sealse liiga kohtumisi nii sageli kui võimalik. Itaalia korvpalli iseloomustab kiire mäng, märksa kiirem kui FIBA Meistrite liigas, VTB Ühisliigas või Paf Eesti – Läti korvpalliliigas," lausus 39-aastane BC Kalev/Cramo ääremängija Kangur, kes andis vajaliku panuse esmaspäeval võidumatšis Moskva CSKA üle.
Samuti teenisid Itaalia klubides leiba kõrvuti Kanguriga Eesti koondise 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile vedanud Janar Talts ja üks sinimustvalgete esinduse liidreid Siim-Sander Vene. Saapamaa kõrgliigas mängivad Kaspar Treier Sassari ja Henri Drell Pesaro meeskonnas.
Kindlasti tahab järgmise aasta septembris Milanosse sõita arvukalt korvpallisõpru, et toetada neljandat korda Vana Maailma tšempionaadil heitlevat Eesti rahvusmeeskonda. Poolehoidjate armeed ootab peatreener Jukka Toijala taktikepi all mängiv esindustosin juba 28. novembril Saku Suurhalli tribüünidele, kus 2023. aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri matšis võõrustatakse Iisraeli koondist.
Esimest MM-valiksarja kodumängu tasub huviga oodata, sest Eesti Korvpalliliit soovib mängu eel avalikustada info, mis on seotud fännide reisiga järgmise aasta septembris Itaaliasse.
