„Mõnes mõttes mõjus kella keeramine hästi, kuna nüüd saan ujumisega alustada valges. Samas ujumise lõpus hakkab päike silma paistma. Mul on küll toonitud klaasidega ujumisprillid, kuid probleem on selles, et kalipso sees läheb lõpuks ikka päris palavaks,” tunnistas Ratasepp. „Uut kalipsot mul veel ei ole, kuid see on teel. Päris ilma kalipsota ka ei saa, kuna niimoodi on varahommikul minu jaoks ikkagi jahe.”

Praegustes oludes tuleb Ratasepal end nüüd basseinis jahutada. „Vahepeal lasen krae vahelt jahedat vett sisse. Lisaks joon ka nüüd ujumise ajal. Usun, et saan sellest probleemist üle,” sõnas ta.

Kui tavainimene tõdeb, et kella keeramine mõjutab nende igapäevaelu, siis Ratasepp tunnistab, et tema tegemistes annab tunniajane nihe päris kõvasti tunda. „Eile tuli paar ringi enne jooksu lõppu väsimus peale. Varasemalt olen sel kellaajal olnud juba ju söömas. Keha saab kella keeramisest väga hästi aru. Eile oli positiivne aga see, et oli lihtsam magama jääda,” sõnas ultramees.

„Kui päevakava on minuti pealt paigas, siis kella keeramine on hästi tunda. Suurt probleemi ma selles aga ei näe. Inimesed reisivad aasta jooksul ju väga palju kordi ja kell reeglina ikka muutub. Pigem proovin leida positiivseid külgi. Kui 26 päeva järjest alustasin ujumisega kottpimedas, siis nüüd saan seda teha valges,” rõõmustas ta.

Praeguseks on Ratasepp taas rütmis, mis tal oli enne kokkupõrget autoga. Viimasel kuuel päeval on ta aja saanud taas alla 11 tunni, kuid samas annab kukkumine veel tunda.

„Haavad paranevad aeglaselt. Haavad on sellistes kohtades, mis on jalgrattasõidu ajal liikumises. Kui jalgrattalt maha tulen, siis koorikud on jälle lahti. See on ebameeldiv. Samas on olukord siiski paremaks läinud ning magamise ajal haavad enam tunda ei anna,” märkis Ratasepp.

Jalgrattarajal ongi ta nüüd varasemast ettevaatlikum. „Pöördekohta võtan väga rahulikult. Vaatan mõlemale poole mitu korda. Nüüd olen väga ettevaatlik. Kui varasemalt proovisin ringteele minnes ruttu autode vahelt läbi lipsata, siis nüüd ma selliseid riske ei taha enam võtta. Muidu ma kiiruses aga tagasi ei hoia. Tunnen end turvaliselt ja annan ikka täiega,” rääkis ultramees.