„Sa ei saa öelda, et ma pole naine.” Eriline sprindineiu, kes läbis 100 meetrit lendstardist 9,86 sekundiga

Loomupäraselt kõrge testosterooniga Namiibia sprinterid Christine Mboma ja Beatrice Masilingi ei mahu tavapiiridesse ja tekitavad üha uusi küsimusi.

Tokyo olümpia ajal said eestlased kaasa elada Maicel Uibo abikaasale Shaunae Miller-Uibole, kui ta kaitses edukalt 400 meetri jooksu tiitlit. Võit oli ülekaalukas, aga tõele au andes kukkusid kõik võimalikud ohustajad ühel või teisel põhjusel ära ja sihvakas bahamalanna pidigi võitma. Piltlikult öeldes tehti tee kuldmedalini luuaga puhtaks.

Kaks aastat varem Doha MM-il Miller-Uibo ees üllatuslikult esikoha napsanud Bahreini veerandmailer Salwa Eid Naser kandis andmata jäänud dopinguproovide tõttu karistust. Ameerikas sirgunud uus supertalent 19-aastane Athing Mu valis 800 m distantsi, kus tuligi olümpiavõitjaks. Ja tänavu väga kiireid aegu näidanud teismelistel Namiibia sprinteritel (Christine Mboma jooksis aja 48,54 ja Beatrice Masilingi aja 49,53) keelas maailma kergejõustikuliit (WA) 400 m distantsil liiga kõrge testosteroonitaseme tõttu osaleda.

Ent mis neist edasi saab? Tokyos 200 m distantsil teiseks ja kuuendaks tulnud Mboma ja Masilingi tekitavad endiselt lahkarvamusi. Rahul pole justkui keegi. Osa arvab, et neid on diskrimineeritud, osa usub, et see duo ei tohiks üldse naiste seas võistelda. Teema nõuab lahendust võimalikult kiiresti, sest vaatlejate sõnul on üksnes aja küsimus, millal hakkab väga kehva stardiga, kuid ennenägematu lõppkiirusega Mboma maailmarekordeid püstitama.