„Olin üsna motiveeritud. Tahtsin hooaja ilusal noodil lõpetada. Viimasel ajal on olnud palju ebaõnne ja sestap polnud ma nende vendade vastu väga enesekindel. Mõtlesin, et mis siin ikka kaotada ning esikolmikusse jõudmine oli kindel eesmärk,“ rääkis Pruus.

„Start oli varakult, et kuumus võistlejatele kurja ei hakkaks tegema. Algul panime natuke rajalt mööda, aga lõpuks see ei otsustanud midagi. Seejärel pandi tempo peale ja mu tunne ei olnud täitsa 100%. Laskumistel tundsin end kindlalt ja saime Martiniga eest kahekesi minema. Maailmameistrit oli alguses tagant näha, aga seejärel vahe hakkas suurenema.“

„Kõige rohkem kartsin järsku pikka tõusu, kus oli protsent vahepeal pikalt isegi 17%,“ jätkas Pruus. „Seal oli selline kivine ja lahtine pinnas, mistõttu tuli seal natuke ka kõndida. Martin oli tõusul minust natuke tugevam. Mul viskas kuumus tõusul pulsi üles ja enne laskumist olin jäänud 30 sekundiga maha. Nägin teda kogu aeg ees, ta tuli vahepeal lähemale, aga päris kätte ei saanud. Lõpuks majade vahel oli natuke kehv rajamärgistus ja seal sain ma ta uuesti kätte. Kuskil kümme kilomeetrit enne lõppu ründas ta uuesti ja ma ei suutnud saba peale saada. Nii me tulimegi lõpuni. Olin teise kohaga täitsa rahul. Niimoodi on hea puhkusele minna.“

Naiste klassis jõudsid esikolmikusse šveitslannad Ariane Lüthi ja Ramona Forchini ning leedulanna Katazina Sosna.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena