KOMMENTAAR | Miks meil olümpiavõitjate treenerite austamine viletsasti välja kukub?

Daley Thompsonile ei öeldud aitähki, Mati Alaverist räägitakse anekdoote, paljud on üldse unustatud.

Maailmas, mis mahub üha rohkem peopessa ja kus piisab kõigeks näpuotsaga mingi äpi avamisest, peaks sport üha enam hinda minema. Treener on spordis teatavasti A ja O ehk kõik nad väärivad tänu ja austust. Erilises staatuses peaksid olema need, kellel õnnestub ülim – juhtida hoolealune olümpiavõiduni. Või olla saatjaks selle teekonna mingil lõigul.

Paraku reaalsus on teine.