TAGASELJAJUTUD | FCI Levadia: kes kipub autoga sattuma ebameeldivatesse olukordadesse? Kes oli omal ajal Tartu nõutuim poissmees?

Seekord arvustab oma võistkonnakaaslasi Premium liiga liidermeeskonna FCI Levadia kogenud äärekaitsja Markus Jürgenson. Jürgensoni abil saame ka teada, millise autoga keegi sõidab.

Lugu ilmus esmakordselt ajakirja Jalka oktoobrikuu numbris.

Artur Kotenko
väravavaht, 1981

Ei ütleks, et mehel hakkas mõni nädal tagasi viies aastakümme jooksma. Läbinisti positiivse ellusuhtumisega inimene, kelle näol on 24/7 naeratus. Ilma suurema probleemita võiks pärast karjääri lõppu anda välja õpetliku raamatu, kus jagab positiivselt elatud elu põhimõtteid ka teistele. Sõidab halli Mersuga.

Karl Andre Vallner
väravavaht, 1998

Väliselt rahuliku fassaadi taga on ülimalt enesekindel isiksus, mis suure tõenäosusega aitab tal karjääris veelgi suuremaid samme edasi teha. Üllataval kombel on ka kindel, et võidab mind foot-tennis’es. Vahele on pandud terve paagitäis Circle K kütust. Senimaani on lahing pidamata ning kasutangi võimalust, et küsida ajakirja kaudu: „Kus oled?“ Sõidab ringi punaka džiibiga, ilmselt Honda.

Trevor Elhi
kaitsja, 1993

Mees, kes teab peaaegu kõikide maailmas toimunud jalgpallimängude tulemusi. Kui vaja infot mingi meeskonna või liiga kohta, siis temalt saab vastuse. Siiamaani pole teada, kas tema muskulaarne kehaehitus on jõusaalis käimise tulemus või ta sündiski niimoodi. Sõidab valget värvi sport-Peugeot’ga. Pidavat olema kolmese mootoriga diisel.

Milijan Ilić
kaitsja, 1993

Ta oleks edukas ilmselt ükskõik millises valdkonnas. Meeldib asjatada ja toimetada, mõelda ning nuputada. Teab kohti, kus pakutakse Tallinna parimat kohvi. Mees armastab espressot ning leiab tihti pärast trenni võimaluse, et mõnes Kadrioru või Kesklinna prestiižses puhvetis pooleks tunniks aeg maha võtta. Ostis Honda.

Luka Luković
kaitsja, 2001

Kindel pole, aga äkki peaks mees olema Guinnessi rekordite raamatus: pole lihtne ülesanne kolmes järjestikuses mängus punast kaarti hankida! Hästi suure südame ja naljasoonega positiivne kuju, kes mõistab nalja. Alles sai 20aastaseks, aga piltidelt on näidanud, et kodumaal on tal (peaaegu) AMG Mercedes (siiski mitte päris sama mis meie spordidirektoril).

Milan Mitrović
kaitsja, 1988

Pole veel näinud, et ta oleks millegi või kellegi peale närvi läinud. Ebaserblaslikult vaikne ning rahulik inimene, kelle vastu jalgpalliväljakul ma isiklikult väga mängida ei tahaks. Käivad jutud, et tal on Türgis maja, mida ta üürib välja ühele endisele Manchester Unitedi mängumehele. Eestis ringi liikumiseks kasutab suurele mehele kohaselt Fiati sõiduautot.

Maksim Podholjuzin
kaitsja, 1992

Mees, kellele on antud selline anne, et ta võiks jalgpalli mängida ilma järgmiste tavajalgpallurile oluliste asjadeta: soojendus, jõusaal, foam rolling, mobiilsus, sööduharjutus, aktivatsioon, vaimne treening, taastumine, massaaž, jäävann, mini band, vesi. Ringi liigub valget värvi sport-Škodaga.

Maximiliano Uggè
kaitsja, 1991

On võtnud enda kanda meeskonnakaaslaste harimise toidu- ja joogivaldkonnas: late pole kohv, vaid lihtsalt piim; ananass ei käi pitsa peale ja ketšupi kasutamine toidus on kriminaalselt karistatav. Kui ta läks Tallinnas uut korterit vaatama, siis ootamatul kombel muutus esialgne hind kahekordseks, kui Uggè oli öelnud, et võtab tolle korteri ära. Loomulikult oli ta selga pannud oma kõige viisakamad ja kallimad riided, mida Itaaliast pärit moedisainerid loonud on. Sõitudeks kasutab meeskonnakaaslaste teenust.

Ernest Agyiri
poolkaitsja, 1998

Manchester Cityst, aga telefonis näiteks Fodeni numbrit pole. Ilmselt parima löögi ja tsenderdusega mängija Eesti liigas. Suur tantsu- ega laulumees pole, aga arvan, et tulevikus võiks olla edukas vlogger. Meeldib teha lühivideoid elust ning jätta mulje, et ta tegelikult ei filmi. Liikumiseks kasutab koos Abdallahiga sõidujagamisteenuseid.

Ilja Antonov
poolkaitsja, 1992

Grupeeringu Antonov-Vaštšuk-Podho üks eestvedajaid ning selle hierarhias väga kõrgel. Temaga seoses meenub alati üks seik, kui ma käisin Austrias üht klubi uurimas ja mulle öeldi, et olen hotellis koos teise eestlasega. Mul polnud õrna aimugi, kellega tegu, ning kui hotelli kohale jõudsin ning ukse avasin, siis leidsin eest PlayStationiga mängiva Ilja. Kuskil eikellegimaal Austria nurgas! Just soetas uue uhke valge Volkswageni linnamaasturi, R-Line loomulikult.

Zakaria Beglarišvili
poolkaitsja, 1990

Väike pallivõlur, kellest on saanud täielik oma jope. Hästi abivalmis ning soe inimene. On valmis oma sünniriigis eestlasi võõrustama kombel, nagu see sealmail kombeks on. Aastal 2010 või 2011 oli meil Thbilisis eurosarjamäng ning pärast mängu kutsus ta mõned poisid endale külla õhtusöögile. Kui kunagi kellelgi on võimalust, siis tasub kindlasti selle seiga kohta uurida! Istumise all kuldset karva Lexus, millel üks lähituli endiselt ei tööta.

Brent Lepistu
poolkaitsja, 1993

Meeskonna kaptenina on tal privileeg igal hommikul kohvi kõrvale peatreeneri kabinetist läbi käia. Seega algab pahatihti tema tööpäev suuremat sorti raputusega. Brent on alati valmis vestlema väga sügavatel ja tõsistel teemadel ning tal on alati oma arvamus. Ilmselt pole vaja lisada, et kaubanduslikku välimust on tal kuhjaga, ning TikToki abil juba teatakse, et ringi sõidab ta Saksa lipulaeva toodanguga.

Amir Natho
poolkaitsja, 1996

Jälle üks mängija, kellele on kõrgemalt poolt midagi jalgpallilist kaasa antud. Pikalt pole veel meie meeskonnas olnud, aga tundub, et tegemist on suuremat sorti romantikuga ning pikema jututa on ta valmis ilusale neiule sületäie roose saatma. Natukene kõrgeks on standardid selles osakonnas ajanud, aga väidetavalt pidavat Eestis olema vähemalt üks naisterahvas, kes talle sümpaatse mulje jättis. Autot pole, sõidab tavaliselt Brendi ja Zakaga.

Rasmus Peetson
poolkaitsja, 1995

Kasutab hästi tihti selliseid väljendeid, millest ma mitte midagi aru ei saa. „Flex’ima“ ja „jubagi“ on vaid mõned näited. Proovige tähelepanelikult vaadata, kui ta teiega vestleb. Tal on komme hästi kergelt pea kuklasse ja nina ülespoole ajada (mingi Pärnu teema ilmselt, sest Robert Kirsil on sarnane komme). Ringi liigub Kiaga, millel on sportsummuti. Ilmselt peab selle varsti välja vahetama, sest saab lapsevanemaks.

Marko Putinčanin
poolkaitsja, 1987

Härrasmees. Väga viisakas, kaalutletud, intelligentne ning heade kommetega inimene. Iga asi, mida teeb või ütleb, on läbi mõeldud ja kaalutletud. Ilmselt oleks kaugemas tulevikus edukas ka Serbia poliitikas. Eestisse kolinult ostis pisikese Mazda, millega jõudis juba ka avarii teha.

Mark Oliver Roosnupp
poolkaitsja, 1997

Tal on selline huumor, millest aru saamiseks kulub umbes kolm aastat. Asi on lihtsalt selles, et esialgu on võimatu öelda, kas mees teeb nalja või räägib tõsiselt. Üldiselt täitsa okei kutt, aga naerab ainult Peetsoni tehtud naljade üle. Väljaspool jalgpalli väga rahulik inimene, lisab üsna palju romantilisi pilte Instagrami ja sõidab halli pikap-Toyotaga.

Bogdan Vaštšuk
poolkaitsja, 1995

Kindlalt kõige meeldejäävama naeruga kutt meie riietusruumis. Kui temaga koos jalgpalliväljakul olla, siis tasub üldjuhul sööduga teda otsida, sest siis võib midagi sündima hakata. Üks selliseid inimesi, kellest varem jäi isiklikku suhtlust omamata hoopis teine mulje kui nüüd meeskonnakaaslasena. Ei ütle ära heast (või ka mitte nii heast) naljast. Sai load, ostis rahuliku Honda. Siis sai koondisesse, ostis uhkema Audi, S-Line’i muidugi.

Amar Yunis Abdallah
ründaja, 1999

Kuna ta on Austraalias kasvanud, siis räägib meile võõra aktsendiga ning kasutab keerulisi ingliskeelseid sõnu. Agyiriga nagu sukk ja saabas. Konstantselt kannab kõrvas Apple’i juhtmevabu kõrvaklappe ning väga tihti oma korterist välja ei jõua. Suve lõpus teatas uhkusega, et jõudis esmakordselt ka Tallinna avastama minna.

Hannes Anier
ründaja, 1993

Siseneb hommikuti riietusruumi viimasel sekundil ning tavaliselt teeb sarnase nõksu nagu sprinterid 100 meetri finišis. On omandanud õigusteaduse kraadi ehk vaidlemine, vaidlustamine, väitlemine ja protesteerimine pole talle võõras. Tutvustas jalgpalliüldsusele väljendit „maailma kell“ juba aastal 2010 ning tänu temale ja ta vennale on nüüdseks viraalsed ka väljendid „Ei, väga rahulik“, positive ja positive vibes only. Muidu väga rahulik, elab Kalamajas, sõidab hetkel musta bemmiga, kolmanda seeria oma.

Robert Kirss
ründaja, 1994

Tal on riietusruumis moodustatud oma bande, kellel on isegi omanimeline tänav Nõmme linnaosas. Peale tema kuuluvad grupeeringusse veel Roosnupp ja Peetson. Arvab senimaani, et Pärnu on Eesti pealinn. Ehe näide selle kohta, kuidas suure töökuse ja tahtmisega on võimalik kaugele jõuda ning edu saavutada. Mees, kes jookseb mängus sõna otseses mõttes nii kaua, kuni pikali kukub. Sõidab edeva valge BMWga, millel on eritellimusel valmistatud numbrimärk.

Frank Liivak
ründaja, 1996

Kuna isa ja onu on tuntud endised korvpallurid, siis lapsena läks ka kossutrenni, aga kael jäi korvi poole vaatamisest liiga kangeks ning pidi jalkasse minema. Ilmselt mees, kes oskab kõige rohkemates keeltes suhelda. Saab hakkama nii hollandi, itaalia kui ka serbia keeles suheldes. Kaugelt kõige erilisema „seamängu“ tehnikaga. Sõidab ringi Gran Turismo BMWga, aga ilmselt on liigud tegemata jäänud, sest ta kipub autoga seoses sattuma ebameeldivatesse olukordadesse.

Karl Rudolf Õigus
ründaja, 1998

Ilmselt üks perspektiivikamaid noormängijaid Eestis. Töökas ja distsiplineeritud poiss. Kuna meil oli sama noortetreener, kadunud Hillar Otto, siis meenub temaga seoses alati seik, kui käisin Tartus noortele poistele jalgpalluriametist rääkimas ning Karl Rudolf oli ka kuulavate poiste hulgas. Ta võis olla kümneaastane. Mõned aastad hiljem oleme meeskonnakaaslased! Küsib alati hästi palju küsimusi ja nõuab juttude juurde konkreetseid näiteid. Kuigi isa on autoärimees, siis sõidab erkpunase Volvo C30ga.

Marko Savić
peatreener, 1984

Inimene, kes naudib võistlemist ja absoluutselt ei salli kaotamist. Kui oleks võimalik, siis ilmselt kahe trenni vahel (kaasa arvatud öö) ta koju ei läheks, vaid mängiks foot-tennis’t. Mingil imelikul kombel on kõikidel spordialadel osav – lauatennisest korvpallini. Ülisuure (enese)analüüsivõimega inimene, kelle peatreeneriks olemise teekond kindlasti ei piirne Eestiga.

Vladimir Vassiljev
peatreener, 1988

Omal ajal oli muide Tartu kõige nõutum poissmees (2005. aasta kandis). Väga suure õppimisvõime ja -tahtega inimene, kes võtab igalt poolt midagi endale kasulikku ja kasutab seda oma käekirja kujundamisel. Oskab väga hästi tõmmata piire olukordade vahele: kui vaja, on konkreetne, karm, otsekohene ning nõudlik. Kui on õige hetk, siis jällegi võrdsustab ennast näiteks mängijaga ning tekitab seeläbi meeskonnaspordis hädavajaliku usalduse enda ja teiste vahel. Samamoodi nagu Savić ülimalt võitlushimuline kõikvõimalikel spordialadel, aga pahatihti ei kipu edu teda saatma.