Maailmameistrivõistluste medal on Eesti rattaspordis haruldane saavutus. 18-aastane Mihkels pälvis pronksise autasu meesjuunioride 121,8-kilomeetrises grupisõidus, olles seejuures grupifinišis parim.

„Hindan väga sellist tunnustamist. Tekitab alati head meelt,“ olid Mihkelsi esmased muljed. „MM-i kolmas koht tuli üllatusena. Läksin selle eesmärgiga võistlema, et pjedestaalile pääseda, aga sõidu käik läks nii, et arvasin, et ma ei saa sinna. Medalit hindasin kohe väga ja see ei ole muutunud.“

Uuel hooajal esindab Mihkels kodust kuni 23-aastaste profiklubi Ampler Development Team. Tartlase vastu on huvi üles näidanud juba ka WorldTouri tiimid, kuid Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi abiturient otsustas enne välisklubisse siirdumist kooli lõpetada. „Praegu teen veel Eestis trenni ja seejärel läheme detsembris Hispaaniasse, kus on Eesti koondisel maja. Seal on meil võimalus olla detsembri algusest veebruari lõpuni. Arvan, et olen võimalikult palju seal, aga vahepeal tuleb koolis ka käia,“ lisas Mihkels.

Austa käe alt maailma tippu jõudnud Mihkelsi füüsilise poole treeningute eest vastutab hetkel itaallane Fabrizio Bicio Maesani. Austa südame soov oleks, et Mihkels jõuaks kunagi olümpiamängudele ja kui seal väga mägine trass pole, siis miks mitte loota ka medalit. „Kui ma kümme aastat tagasi Jüri Kalmuse treeninggrupi kõrvale BMX-i grupi lõin, siis eks ma salaja ikka unistasin, et tuleks selline särav staar ka. Madis oli kümme aastat tagasi üks mu esimesi õpilasi ning tema tahe ja töökus on ta tippu viinud. Kindlasti on suur au olla Madise treener,“ ütles Austa, kelle sõnul on treeneri tunnustamine kõige suurem võimalik tänamine.

Eesti Jalgratturite Liit hindab Mihkelsi saavutust kõrgelt, kuna viimati teenis eestlane maanteeratturite maailmameistrivõistlustelt medali 1997. aastal, kui pronksi sai meesjuunioride grupisõidus kaela Margus Salumets.

„See on Eesti Jalgratturite Liidu, aga ka kogu riigi seisukohalt väga tähtis sündmus,“ ütles Eesti Jalgratturite Liidu president Raivo Rand. „Me kõik teame, kui raske on jalgrattaspordis, eriti maanteesõidus ja grupisõidus, võita medalit. Seal on suured riigid, kes sõidavad suurte meeskondadega, meie oleme väikeriik ja sõidame väikese meeskonnaga. Sealt võita medal – see on ülitähtis sündmus.“

„Me olime nendel maailmameistrivõistlustel võrdne Poolaga, kes said ka ühe pronksi ja tunduvalt paremad võõrustajamaast Belgiast, kel jäi kahjuks medal saamata. Belgia sportlased olid tegelikult väga tublid. Eesti riigile ja Eesti Jalgratturite Liidule on see medal väga tähtis,“ jätkas Rand, kes loodab, et järgmist tiitlivõistluste medalit ei pea enam 24 aastat ootama. „Kui vaadata natuke tagasi, siis see töö noortega ei olnud 10-15 aastat tagasi nii tugev. Praegu on see väga heal tasemel ja on tunda, kuidas tuleb noori ja juunioreid peale. Ma usun küll, et juba järgmistel tiitlivõistlustel võib medalisadu juurde tulla.“

Eesti järelkasv on tõesti tugev, sest lisaks Mihkelsile tegid meesjuunioride grupisõidus korraliku tulemuse ka teised koondislased. Romet Pajur saavutas 11., Frank Aron Ragilo 21., Aaron Aus 52. ja Lauri Tamm 58. koha.

Ajaloolise sõidu tegid maailmameistrivõistlustel ka naisjuuniorid, kui 20 parema hulka jõudis esmakordselt kolm eestlannat. Elisabeth Ebras sai 17., Laura Lizette Sander 19. ja Elina Tasane 20. koha. Hea sõidu tegi ka Kirke Reier, kes lõpetas 58. positsioonil.

Lisaks Eesti Jalgratturite Liidule premeeris Mihkelsit ja tema treenerit Austat silmapaistva tulemuse eest Eesti Olümpiakomitee, Tartu Linn ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena