Marit Björgen tundis suurte lihaste pärast piinlikkust, isegi Norra suusaliit pidi sekkuma

Kaheksakordne murdmaasuusatamise olümpiavõitja Marit Björgen räägib esmaspäeval ilmunud elulooraamatus ("Võitja süda") muu hulgast sellest, kuidas ta on pidanud oma suurte lihaste tõttu kannatama.

Björgen pani oma tugevale kehale aluse juba noores eas, kui tegi terve lapsepõlve raskeid talutöid. Tema isa meenutab raamatus, et tütar proovis esimest korda jõutreeninguid alles 15-aastaselt.

"Ma pole kunagi mõelnud, milline ma välja näen. Olin oma kehaga rahul ja see töötas nii talutöödel kui ka spordis," ütleb Björgen raamatus.

Kui norralannast sai 2000ndate alguses Norra koondise suusataja, pälvisid tema lihased rohkem tähelepanu ning tekkis ka rohkelt küsimusi. Mitme suusariigi meediaväljaanded, sealhulgas ka ajakirjanikud Soomes, seostasid lihaseid dopingu tarvitamisega, kirjutab Ilta-Sanomat.

"Kas ma peaksin teistmoodi välja nägema? Kas ma olen piisavalt naiselik?" mõtiskles 70-kilone Björgen toona.

Kui Björgen osales mõnel spordigalal ja kandis näiteks varrukateta õhtukleiti, märkas ta, et pildid tema treenitud ülakehast pälvisid tohutult tähelepanu.

Norralanna avalikustab raamatus, kuidas isegi Norra suusaliidu juhtkond kutsus Björgenit üles end rohkem kinni katma, et piinlikku tähelepanu vältida.

Saatejuht Fredrik Skavlan läks oma telesaates nii kaugele, et palus suusakuningannal otseülekandes biitsepsit demonstreerida. Norralanna tundis, et teda koheldakse ebaõiglaselt ning ta keeldus saatejuhi palvest.

41-aastane Björgen tänab tagantjärele õnne, et tema nooruses polnud veel sotsiaalmeediat ja nutitelefone. Tänapäeva noortel on tema sõnul seetõttu oluliselt raskem.

"Meil, kes oleme rahvuskoondises, on tugisüsteem, kust saame vajadusel abi. Aga mul on mure nooremate sportlaste pärast, kes on teismeeas. Kuuleme palju lugusid noorte tüdrukute kadumisest. Talendid rikuvad oma karjääri või elu pärast sporti," ütleb Björgen.