Pany Varela: oleks rumal mitte tunnistada, et meil vedas finaalis
„Kui lõpuvile kõlas, ei suutnud ma ikka veel uskuda, et mäng on läbi,“ meenutab Pany. „Argentina mängis neljakesi viie vastu ja avaldas viimastel minutitel tugevat survet. Kui pall lendas vastu väravaposti ja põrkas sealt tagasi, ma isegi ei märganud, et tegemist oli viimaste sekunditega. Ei suutnud toimuvast toibuda. Mõtlesin, et kohe jätkub rünnak meie värava suunas edasi. Tekkis tunne, et see mäng ei lõppe iial. Siis oli neil kaks võimalust otselöögiks. Siis väravapost. Kui tegemist on nii pingelise kaitseolukorraga, siis tundub, et aeg ei saagi otsa, vaid kestab igavesti.“
Pany ei hakanud salgama, tunnistades, et portugallastel oli finaalis suuresti vedanud: „Oleks rumal mitte tunnistada, et mingites momentides vedas meil rohkem kui meie vastastel. Saalijalgpall on selline spordiala, kus väga palju sõltub sentimeetritest. Kui pall oleks paar sentimeetrit kõrvale sattunud, mitte väravaposti, oleks seis 2 : 2. Võrdsete meeskondade mängus on õnnel suur osatähtsus. Võidabki see, kellel võtmemomentides rohkem veab. Ilma õnneta ei ole võimalik ühtegi mängu võita, kui just ei mängita palju nõrgema vastasega, nagu näiteks Saalomoni Saarte koondis.“
Kuid samal ajal keeldus Pany tunnistamast, et Portugali tulemust mõjutasid kohtunike eksimused. Argentiinlaste liider Santiago Basile teatas eelnevalt, et Cristian Borruto vea eest Ricardinho suhtes oleks pidanud andma vaid kollase kaardi, portugallane ise aga oluliselt võimendas oma piinlemist: „Kui jätta selliste asjade eest kõrvaldamata ja karistamata üksnes seetõttu, et rikkumine toimus võõral väljakupoolel, või anda selle eest vaid kollane kaart, siis muutub saalijalgpall varsti vabavõitluseks. Siis võiks võtta meeskonda mõned poksijad või maadlejad, kes hakkavad vastase värava juures konkurente varitsema. Ja seda hakatakse pidama kõigest veaks ilma kõrvaldamiseta, sest rikkumine toimus ründes ja vastase värava juures.“
Lisaks avaldas Pany arvamust teise vaieldava episoodi osas, mis puudutas penalti määramata jätmist mängu lõpus, kui Portugali koondise jalgpallur mängis trahvilöögi ajal käega: „Leian, et kohtunikud on selle episoodi korrektselt lahendanud. Matush ei tahtnud käega mängida, ei planeerinud seda. Oli näha, et ta juba kukkus ja pall lendas läbi tema tagant. Puudutamine oli selline, et ta ise isegi ei näinud seda. Lisaks on veel üks nüanss, mis kinnitab, et kohtunikud käitusid õigesti: see episood ei kujutanud endast mingit ohtu. Isegi kui see sööt ei oleks katkestatud, vaid edasi läinud, ei olnud seal nii ehk naa kedagi argentiinlastest palli püüdmas. Oli ainult meie teine kaitsja ja väravavaht, kes oleks tõenäoliselt tulnud palli vahele võtma ja oleks vabalt seda ka teha saanud. Isegi kui väravavaht ei oleks välja tulnud, oleks ikkagi kaitsja esimesena palli juures olnud. Argentina jaoks oleks ta selle parimal juhul auti või maksimaalselt nurka löönud.“
