Motokrossi järelkasvu silmas pidades on Kahro hinnangul jäädud liiga kauaks loorberitele puhkama. „Praegu tuleb veel noori peale, aga valikupõhja on vaja laiendada ning nii-öelda tänavalt noori krossi juurde tuua. Peame teadvustama, et ekstreemspordil on ka palju kasutegureid, nagu riskide arvestamine ja keskendumine, mis arendavad last samamoodi. Elus ei saa kõike karta,“ ütles Kahro.

Tema sõnul on motokrossis viidud tase on nii kaugele, et kui juba noorena süsteemi sisse ei pääse, siis on pea võimatu vahet järele sõita. „Palju on muutunud – juba noorena pead Euroopa ja maailma tasemel olema kõva nimi, et saada treenida nii palju kui on vaja. Palju on meie spordis seda, et tehakse enda arvates kõvasti trenni, aga pole arusaama, kui palju on tegelikult vaja teha. See on hooaja lõikes ajastamise küsimus, aga kuni 25 tundi nädalas võiks teha ja neid inimesi on Eestis väga vähe,“ sõnas Kahro Betsafe’i podcastis.

Motokrossi Team Estoniat enda südameasjaks pidav sportlase sõnul peaks sama palju tegelema ka vanematega. „See on üks väheseid spordialasid, kus tipptasemeni treenitakse vanemate käe all, aga kõik ei ole sporditeadlased. Team Estonia ei saaks oma eelarvega kõiki lapsi oma hõlma alla võtta ja katta nende treenerite ning arstide kulu. Aga sisekonkurents peaks krossis olema tervislikul kujul.“

Kahro hinnangul on vaja motokrossi mainet vaja puhtamaks pesta, sest kõik sportlased on pühendunud ja suured töömehed. Krossi siseelu ja üldine kajastus on võrreldes teiste spordialadega nii väike, mistõttu ei ole tema hinnangul väga palju spordivälist fänni, kes lapse trenni paneks. Selle pärast saamegi rääkida krossidünastiatest ja järelkasv koosnebki peamiselt tuttavatest nimedest.

„Eesti sõitja võiks kindlasti kunagi maailmameistri tiitlist unistada. Meil motospordi talenti ja eestlaslikku sitkust. Muidugi läheb aastatega elu mugavamaks ja pealehakkamist on vähemaks jäänud, aga kindlasti on näiteks Leoki kontakti targalt ära kasutades eestlastel MX GP tipptasemel sõit võimalik,“ ütles ta. Kohalik tase on Kahro sõnul läbi aegade parim, sest varem pole olnud korraga kuute meest, kes kõik on võiduvõimelised. „Kirgast tippu näeme pigem varem kui hiljem.“

Sellega on Kahro enda sõnul leppinud, et maailmameistrit temast ei tule. „Viimastel aastatel on vigastused tulemust pärssinud. „Kui mu karjäär algaks praegu uuesti, siis oleksin 80% asjadest teisiti teinud – treenereid võtnud ja asjaga rohkem kurssi viinud. Vale tehnika või valesti treenitud organism võib aastateks tulemust mõjutama jääda. Hea ettevalmistus ja füüsiline treening on ainus viis, kuidas sellistest asjadest hoiduda,“ sõnas ta.

Sellest tingituna on krossisõitja võtnud oma südameasjaks spordiala Eestis tugevalt edendama hakata. „Eks seda näitab aeg, kas ma olen Team Estonia spordidirektor või mitte, aga oma panust olen valmis andma,“ ütles Kahro lõpetuseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena