„Tiim näitab igas mängus võitlusvaimu, aga sellest pole abi, kui kaotad. Aga võitlemine on esimene samm, et võita. Selles osas võin õnnelik olla, aga kokkuvõttes loomulikult mitte. Viis minutit pärast mängu kaotamist on võimatu heameelt tunda. Võib-olla hiljem. Vastased on olnud tugevad. Läheme samm-sammult edasi,” rääkis Štelmahers.

Kõik, kes Kalevi ja Strasbourg’i mängu nägid, said aru, et Eesti esiklubi suurimaks murelapseks olid esimese poolaja 13 pallikaotust. Suurema osa vaheltlõigetest realiseerisid vastased lihtsateks korvideks.

„Alustasime hästi, aga Strasbourg hakkas kaitses rohkem survet avaldama. Mäng kukkus justkui kokku. Liiga lihtsad pallikaotused ja liiga lihtsad korvid vastastele. Need andsid Strasbourg’ile enesekindlust ja tõid publiku kaasa. See oli suur viga. Tahtsime seda vältida, aga ei suutnud,” ütles juhendaja.

„Strasbourg’i 19 ründelauda olid samuti olulised. Suurus polegi väljakul kõige olulisem, vaid süda,” lisas ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena