Esimese nädala valikusse pääsesid mängijad neljast klubist. Nädala viisku koostamisel ei lähtuta ainult statistilistest näitajatest ja sellest, kas meeskond võidab või kaotab. Olulisel kohal on ka mängijate taust.
Tartu Ülikooli kaotus Läti Ülikoolile, oli Eesti Läti ühisliiga esimese nädala suurim üllatus. Tartlased ajasid lati kolinal maha ja tegelikult on isegi pisut kohatu sellest meeskonnast kedagi esile tõsta. Kuid siiski... Lätlasest tagamängija Edmunds Elksnis oli vähemalt statistiliselt heal tasemel. 16 punkti ja 9 söötu on korralikud näitajad.
Ideaalsest mängust oli aga Elksniski üsna kaugel. Vedurit ja kaaslaste õigele teele juhendamist polnud tema tegutsemises piisavalt. Liiga palju eksis ta ka vabaviske joonel.
Kui mängija viskab Eesti Läti liiga suures duellis Riia VEFi vastu 27 punkti, on sellest isegi kaotuse korral raske mööda vaadata.
Vaatamata oma kogemustele, on 29-aastane tagamängija vähemalt Kalevis olnud üsna ebastabiilne. Enne VEFiga peetud kohtumist oli ta üsna kahvatu VTB Ühisliiga avamängus Peterburi Zenidiga ja ka Meistrite liiga eelringi finaalis Utena Juventusega. Samas kuulsas Mornar Bari vastu püsti pandud viskepeos oli tal viie tabava kolmesega kandev roll.
Selge on see, et Davion Berryl on heal tasemel mängimiseks oskused olemas. VEFi vastu peetud kohtumises näitas ta neid välja, kuid tegelikult vajaks meeskond tema parimate päevade sooritusi iga päev ja iga nädal.
Kahe hooaja vahel ootamatult TalTechi meeskonnaga ühinenud Mikk Jurkatamm oli võidumängus Valmiera üle oma meeskonna vedur. 22 punkti, 4 lauda, 3 söötu ning tema vastu tehti 10 viga. Oluline on seegi, et meeskond võitis. Tõsi, kodus Valmiera vastu oleks võinud võit olla kindlam, kui kahe punktiga.
Tegelikult sai kiiresti kinnitust kahtlus, et mitu aastat Itaalias veetnud Jurkatamme jaoks pole TalTech õige koht. Eesti koondise piirile kuuluvalt 21-aastaselt tagamängijalt oleks oodanud siirdumist tugevamasse klubisse. Näiteks Kalev/Cramosse.
Karl-Johan Lips on mängija, kellele meeldib platsil domineerida. Viimis meeskonna ajaloo esimeses meistriliiga mängus tundis ta ennast oma endise koduklubi vastu nagu kala vees. 24 punkti, 7 lauda, 3 vaheltlõiget. Suure ääre positsioonil mänginutest oli ta möödunud nädalal Eesti klubide palluritest selgelt silmapaistvaim.
Lips mängib hästi, kui ta saab piisavalt palju palli ning vastase kaitse võimaldab tal sellega ka hoogsalt toimetada. Seepärast peaks talle Viimi tagaliin hästi sobima. Rait-Riivo Laane, Rain Veideman ja Devin Lee Harris on kõik mängijad, kes meeleldi kaaslastele söödavad. Avalöök õnnestus sellel kooslusel igatahes hästi.
29-aastase Viimis meeskonna korvi all mängiva Mihkel Allorgi näitajad pole iseenesest kosmilised, vaid lihtsalt head: 20 minutit, 9 punkti ja 7 lauapalli. Eriliseks muudab need aga Allorgi isik. Meistriliiga debüüdi tegi ta kümme aastat tagasi Valga meeskonnas, kus ta päris pildile tõusta ei suutnud. Seejärel pallis ta esiliigas, neist viimased kolm hooaega Viimsis.
Allorg oli Viimsi meistriliigasse tõusmisel meeskonna üks võtmefiguure. Võimaluse avanedes otsustas ta ennast uuesti ka meistriliigas proovida. Kuna Viimsi põhitsenter Rolands Zakis jäi hooaja avamängust kõrvale, sai ta ka kohe korralikult minuteid ja kasutas neid Tallinna Kalevi korvialuste jõudude vastu väärikalt. Ei mingit väristamist, mees võttis ja tegi. Täpselt nii nagu palliks ta ikka oma esiliiga vastastega.
See mäng andis kinnitust, et Viimsi peatreener Valdo Lips võib teda Zakise asendusena ka edaspidi julgelt kasutada. Tõsi, nii mõnegi vastase puhul peab ta arvestama märksa tugevamate jõududega.
