"Kõlan võib-olla karmilt, aga ehk lõpetaks selle halva mängu juures hea näo tegemise," alustas Alusalu. " Äkitselt tuleb justkui kõigile üllatuseks, et meil on nii palju ülekaalus lapsi - kas tõesti? Senini on ilmselt silmaklappidega ringi käidud ja räägitud, et tegelikult on ju kõik hästi."

"Kehaline kasvatus on asendatud liikumisõpetusega (mis iganes see ka ei ole), norme ei tohi olla (mõjuvat pärssivalt), toitumine on nagu on ja kui vanemad ka ei suuda/ei oska/ei taha/kardavad midagi ette võtta, ongi tulemus käes. Reaalsus on selline, et 400 m läbimisega on suured raskused... Vaimsest poolest ma ei räägigi - lastega vesteldes jääb mulje, et peamine fookus viimase paari aasta jooksul on olnud "Sinu tõttu võib Su vanavanem kurja koroona kätte ära surra, ära kokku saa ja ära üldse liigu ka!" lisas ta.

"Siis imestame, kust see suitsiidikatsete plahvatuslik kasv on tulnud noorte seas? Jälle üllatusena ju - nagu lumi linnatänavatel, iga aasta suur ootamatus. "Meie pole süüdi" - Kaugver'i raamatu kohaselt… Mitte keegi pole süüdi, kõik on hästi, aga tulemus on katastroof. Ärgakem üles! Lapsed on iga ühiskonna tulevik, olevik ja minevik ehk eelmise generatsiooni peegeldus.

Kitsaskohti võib igaüks välja tuua… Fakt on aga see, et lahenduseks võluvits puudub. Asja tuleb vaadata laiapinnaliselt ja kompleksselt. Spordinädal on kindlasti tore ettevõtmine, aga meil pole mõtet illusioone luua - üks nädal aastas olla sportlik ja ülejäänud aasta vaid taastuda, pole vist liiga hea mõte."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena