"Jüri oli suur nii kasvult kui ka vaimult, see oli spordivaim. Pealtnäha rahulikult, kuid sisemiselt põledes ajas Jüri spordiasja. Oli see olümpialt medaleid võites, kodumaistes ja rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides tegutsedes või parlamendi töös osaledes. Eks see kõik jättis Jüri tervisele ka oma jälje," ütles Eesti olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa EOK kodulehel avaldatud järelehüüdes.
"Suur tänu, nüüd juba õilis hing Jüri Tamm, Augusti poeg, sulle tehtu eest! Meie, siiajäänute võimalus on sind mäletada, sulle väga kordaläinud spordi ja liikumise teemat edasi viia ja ka sulle saatuslikuks saanud terviserikkest õppida. Valgustatud teed, Jüri Tamm!"
Tamm võitis pronksi 1980. aastal Moskvas ja 1988. aastal Soulis. Lisaks tuli ta 1987. aastal Rooma MM-il hõbedale ja võitis 1983. aastal Edmontonis suveuniversiaadi.
Iseseisvunud Eesti eest võisteldes saavutas Tamm 1992. aastal Barcelona olümpial viienda koha.
Tema isiklikuks rekordiks jäi 1984. aastal heidetud 84.40. 1980. aastal hoidis Tamm lühikest aega ka maailmarekordit (80.46).
Pärast sportlaskarjääri tegeles Tamm nii tava- kui ka spordipoliitikaga. Ta valiti kolmel korral Riigikokku (1999, 2003, 2007), oli aastatel 2001-2008 ja 2016-2020 Eesti olümpiakomitee asepresident ning aastatel 2012–2015 Ukraina olümpiakomitee presidendi kantselei direktor.
Jüri Tamm oli EOK teenetemärgi laureaat (2013), lisaks omistati talle 2006. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk.
