Hispaania rahvusliku saalijalgpalliliiga president Javier Lozano sai liitu kuuluvatelt klubidelt täistoetuse ja ta valiti tagasi nelja-aastase tähtajaga kuni aastani 2025. Usaldus Lozano suhtes osutus niivõrd suureks, et valimisprotsessi käigus alternatiivseid kandidaate, kes oleksid praeguse presidendiga konkureerinud, ei pakutudki. Seega kujuneb see tähtaeg Lozano jaoks juba neljandaks, kuna esimest korda astus ta LNFS-i etteotsa 2009. aastal.

Nende 12 aasta jooksul suutis Javier Lozano üsna kiiresti saada jalad alla liidule, mis oli toona üsna armetus seisus ja pankrotile lähedal, olles ligi nelja miljoni euro väärtuses võlgades. Tema reformid võimaldasid klubidel lisatulu teenima hakata, mida jaotati ümber iga hooaja lõpus. 2012. aastal õnnestus tal lisaks kokku leppida ajalooline televisioonileping viie miljoni euro väärtuses, mis mõjutas otseselt LNFS-i klubide eelarveid, viies 21/22. hooajal tulude jaotuse 1 427 000 euroni iga klubi kohta.

Klubide usaldus Javier Lozano kui presidendi vastu on täielikult õigustatud, seetõttu ei hakatud küsimust teiste kandidaatide osas üldse kaalumagi. Valimisprotsessi käigus, pärast valimiskava vastuvõtmist, mis eelmisel üldkoosolekul 8. septembril kehtestati, kinnitas valimiskomisjon, et kõik klubid toetavad Lozanot ühehäälselt ja puudub vajadust erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks.

Tagasi valitud LNFS-i president on oma 60 eluaasta juures rahvusliku ja ülemaailmse saalijalgpalli etaloniks nii parketil kui ka väljaspool seda. Hispaania koondise treenerina on ta võitnud ta kahed maailmameistrivõistlused (Guatemalas 2000. aastal ja Taiwanis 2004. aastal), tema spordisaavutuste hulgas on kolm võitu Euroopa maailmameistrivõistlustel, mis on saadud Cordobas 1996. aastal, Moskvas 2001. aastal ning Ostravas 2005. aastal.

16 aasta jooksul ühildas ta treeneriametit Ciudad de Futsali ja oma fondi juhi ametiga. Pärast varupingilt lahkumist 2007. aastal liitus ta Madridi Realiga klubi akadeemia ühe arengusuuna spetsialistina.

Pärast seda, kui valimiskomisjon oli Javier Lozano neljandat korda presidendiks kuulutanud, teatas ta: „Esiteks, tahaksin avaldada suurt tänu kõikidele klubidele, kes on praegu LNFS-i koosseisus, nende siira toetuse eest, tahtmata midagi vastutasuks. Tänapäeval, kui lojaalsus, väärtused ja meelespidamine on haihtumas, on väga oluline ikka veel inimesi usaldada.“

Lisaks rõhutas ta: „See on minu neljas ametiaeg LNFS-i presidendi ametis ja vaatan seda samasuguse entusiasmiga nagu esimene kordki, kui meid ähvardas laialisaatmine tehnilise, moraalse ja mainega seotud pankroti tõttu. Ületades need rasked ajad ja tagastades saalijalgpallile valguse ning hiilguse, avasid liit ja kogu meie spordiala teadaolevatel põhjustel taas ukse keskpärasusele, arengu aeglustumise ning vaesumise ohtudele, mida see keskpärasus endaga kaasa toob. Kuna ei kujuta seda teistmoodi ettegi, jätkan ka edaspidi LNFS-i liikmete teenimist samasuguse kire, lojaalsuse ja aususega nagu viimase 12 aasta jooksul. Tuleb vaid tutvust teha faktidega, mitte lubaduste ja propagandaga.“

„Suur siiras tänu klubidele, kes näitasid üles vaprust ja järjepidevust, tehes valiku iseenda jaoks, ja seisid vastu välisele survele ning ähvardustele. Vabadusel on alati olnud oma hind, tuleb vaid olla vapper, et seda tasuda,“ võttis Lozano kokku.