„Vahet pole, kaugele ükskõik millisel turniiril jõuad – kui lõpetad kaotusega, jääb mõru maik suhu. Venemaa kergemad punktid tulid sellest, et nad on 3x3 korvpalli kauem mänginud. Eesti oli EM-i 12 võistkonnast ainus, kes ei tegele selle alaga professionaalselt,” rääkis Lips.

„Kõik kolm mängu, mis pidasime, olid võrdsed. See näitab, et mis võiks olla, kui oleks neli meest, kes tegeleks 3x3-ga aastaringselt ja kui oleks keegi, kes oleks valmis seda sponsoreerima,” lisas ta.

Veerandfinaali alustas paremini Venemaa, aga kolm minutit enne lõppu viisid Oliver Metsalu vabavisked Eesti 13:11 ette. Seejärel oli Eestil raskusi nii lihtsamate kui ka keerukamate lahenduste realiseerimisega. Viimast minutit alustas Venemaa 16:14 eduseisus. 40 sekundit enne lõppu oli Metsalul võimalik üsna heast viskekohast viigistada, aga pall keeras rõngast välja.

Venelaste võit sai sisuliselt selgeks 28 sekundit enne lõppu, kui korvi alt tegi skoori Stanislav Šarov.

„Ma arvan, et võit ei jäänud mängu teise poole taha. Võrdses mängus on lõpp alati loto. Mängumeeste aeg, kes paneb kotti, kes ei pane. Nemad panid. Au neile. Võti oli see, et nagu treener Siim Raudla enne kohtumist rääkis, et peame venelastel Aleksander Zujevi mängust välja võtma. Tema ainus relv on kaugvisked, aga lasime tal kohe alguses oma visked ära panna. Kui lased viskajatel rütmi kätte saada, siis nad panevadki lõpus kotti,” analüüsis Lips.

Lipsu sõnul taandub kõik lõpuks sellele, kas mängida 3x3 korvpalli elukutselisena või traditsioonilise korvpalli kõrvalt.

„Oleme võistkonnaalal Euroopas kaheksa hulgas. Meiesugune väike riik võtab seda kindlasti eduna, aga nagu mäng näitas, siis väga vabalt oleksime võinud olla nelja seas. Samas on meie keskmine tase võib-olla isegi madalam kui EM-i veerandfinaal. Juba EM-finaalturniirile jõuda on väga keeruline, kui meil profisatsi ei tule. Ja see läheb aasta-aastalt aina keerulisemaks,” ütles ta.