„Oli teada, et ainuke viis, kuidas Sloveenia mängu tagasi saaks, on kaugvisked. Ja oligi nii, et kolm-neli apsakat, mis tegime, karistati kohe ära. Õnneks need eksimused ei maksnud meile mängu. Lõpp on alati loterii, aga suutsime neile kaitses piisavalt survet avaldada. Natuke õnne oli ka, nad olid väsinud ja ei läinud ühepunktivisete peale,” rääkis Laane pärast kohtumist.

Tagamängija sõnul oli Eesti plaan algusest peale sloveenidele survet avaldada ja ühe lisamängija eelis maksma panna. „See õnnestuski. Ega nad tegelikult positsioonirünnakust palju punkte ei saanud.”

Kolmelt-neljalt meetrilt sooritatud kõrge kaarega viske ehk n-ö õuna, mis Eestile võidu tõi, rääkis Laane lahti niimoodi: "See oli meil kombinatsioon. Vise oli selle mõttega, et sloveenide pikem mees tuli minu peale ja ma teadsin, et kui isegi vise mööda läheb ja pall enam-vähem rõnga juurde jääb, siis Oliver (Metsalu) korjab selle igal juhul ära. Lühikestel meestel peab selline vise olemas olema, kui pikem mees vastu tuleb."

Pärast Eesti võitu oli edasipääs ülilähedal, sest kümne minuti pärast uuesti platsile jooksnud Sloveenia oleks edasi pääsemiseks pidanud Poolat võitma. Väsinud sloveenidel aga varianti ei tekkinud ja Poola võttis kindla 21:14 võidu.

Enne Poola – Sloveenia mängu hindas Laane Eesti võimalikku ja hiljem reaalsuseks saanud veerandfinaali jõudmist kõrgelt.

„Tegelikult on see suur asi. Igal juhul kõva. Aga nagu ikka, süües kasvab isu. Äkki purjetame veel kõrgemale,” lausus ta.