MEENUTADES JOANN LÕSSOVIT | Sealsamas, sumeda Kauksi ranna lõkke ääres sai tookord mängumeister tõsiselt "ette võetud"

Täna ehk 10. septembril möödub sada aastat Eesti korvpalli suurkuju Joann Lõssovi sünnist. Delfi avaldab tähtpäeva puhul spordipedagoogi Karel Zilmeri järelehüüde.

MÄNGIDES...

Täna, mil täitub 100 aastat Eesti spordi ühe suurkuju, võrratu korvpallurist mänguõpetaja Joann Lõssovi sünnist, on tema lemmikala – korvpalli kodurindel küll pisut rahulikum, aga see eest on jagunud muud paeluvat pallimängu üsna rohkesti. Nädalapäevad võrratut Euroopa tippvõrkpalli, noore „väravaluku“ Karl Jakob Heina heitlus Walesi staaride vastu, aga ka üle lombi peetud tenniselahingud Kaia (Kanepi) ja Aneti (Kontaveit) osalusel on pakkunud võrratuid hetki. Pallid veerevad ja mängule nii omast lusti, kui ka sekka sattuvaid pettumishetki on jagunud rohkelt nii mängijatele endile kui seda nautivatele vaatajatele... Kuid see ongi mäng, tema kulgemise eheduses...

Tänase sünniaastapäeva puhul meenutatava Joann Lõssoviga seoses aga otsisin üles ühed kunagised, juba 21 aastat tagasi tehtud pildid meie (paraku viimasest) kohtumisest kaunis Kauksi rannas RMK teistel matkapäevadel. Olime seal tudengitega korraldusasjus kaasa löömas, kus mängukorüfee Lõssov viis seal paaril päeval läbi aga oma võrratuid mänge. Neis asjus oli ta ju tõeline staar, kes mängitas juba aastaid nii ETV-s kui ka rohketel üritustel üle Eesti nii põlvepikkusi poisse kui tüdrukuid, aga pani mänguosavust mõõtma ka kõige kohmakad kohalikud „karud“. Seekord Peipsi kaldal pakutugi oli ikka samast mastist, kus mängudel ei paistnud lõppu tulevat... Ikka andis mängujuht uued seletused, pandi osalejad paika ja sedasi läks taas uus mõõduvõtt lahti...

Aegade jooksul on olnud nauditav näha olnud neid nii-öelda tõelisi mängude naisi ja mehi, kes pole pelgalt ühe konkreetse sportmängu raames püsinud, vaid neile võid mistahes palli kätte anda ja mäng lähebki käima. Tõelised multitegijad, nagu ka seesama Lõssov, aga ka paljud teised: alates ennesõjaaegsetest Aleksander Kalamehest ja Herbert Niilerist või siis legendaarsest Evald Kreest. Ja lõpetades kasvõi kauaaegse kolleegi Ellen Liigiga, kes on võrratu võrkpalli tarbeks suurepärase mängudevaramu loonud.

Sealsamas, sumeda Kauksi ranna lõkke ääres sai tookord aga mängumeister tõsiselt „ette võetud“ ja tema piiritu mänguarsenali käekäigu üle arutletud. Leppisimegi lõpuks kokku, et kui suvekiire saab mööda, siis pannakse ETV-s kaamerad surisema ja mäng mängu järel läheb kõik kenasti linti... Et oleks edaspidi sealt kõike kogutut hea võtta ja mängu panna...

Aja karm käsi viis aga suure mängija Joann Lõssovi augusti algupäevil ootamatult manalateele. Läksid koos temaga ka mängud, mille jäädvustamise tarvis oli juba ka Lembitu Kuuse plaane tegemas...

Mängimine ise muidugi ei kao, aga nagu elu õpetab, siis nii selle valdkonna kui muu väärt pärimusega võiks tõesti paremini ja õigeaegsemalt toimetada, et lisaks äärmiselt väärt kraamile ja kogemusele leiaks jäädvustamist ka just ka nendega toimetanud persoonide sarm ja toimekus...
Ja Joann Lõssovis (või Lõssis, nagu teda tavatseti kutsuda) oli seda rohkesti.

Kaarel Zilmer
Kaasteelisest liikumisõpetaja