DELFI PARIISIS | Igihaljaks muutunud dilemma pikkuse üle. Kas Eesti suudab Nurgerit asendada?

Suures korvpallis on viimasel kümnendil tavaks saanud, et otsustavatel hetkedel koristatakse aeglased ja tahumatud keskmängijad platsilt ära. Sõsaralal 3x3 korvpallis on dilemma veelgi suurem – kas traditsioonilist tsentrit ongi üldse võistkonda vaja?

Eestis, kus 3x3 profitiimi pole ja koondised komplekteeritakse saalikorvpalliga elatist teenivatest mängijatest, on mõttemängudeks ruumi vähem. Hea, kui näiteks septembris üldse kedagi klubidest kõrvalala juurde lastakse.

Tänavu, kui Eesti jõudis üle seitsme aasta 3x3 EM-finaalturniirile, on seis isegi hea. Neljast finaalturniiri pileti lunastanud pallurist on Pariisis kohal kolm, eemale jääb vaid Kalev/Cramoga tähtsateks euromängudeks valmistuv Rauno Nurger.

Et Nurger (208 cm) tegutseb keskmängija positsioonil, jõuame tagasi pikkuse juurde. Tema asemel esindab EM-finaalturniiril Eestit 12 sentimeetrit lühem Oliver Metsalu.

Lõppfaasi jõudmisel oli Nurgeril suur roll ja kui ta oleks vaba olnud, kuulunuks Keilast sirgunud tsenter ilmselt ka Pariisi sõitnud võistkonda.

Kuigi lühema koondise mängustiil on teine, usuvad tagamängija Rait-Riivo Laane ja peatreener Siim Raudla, et Metsalu suudab Eesti edusse anda vähemalt sama suure panuse.

„See on kahe otsaga asi,” arutles Laane. „Vahel, kui on pikem mees, kes on teistest domineerivam, siis hakatakse teda tahes-tahtmata rünnakul üle kasutama. 3x3 reeglid on sellised, et pikal pole väga kaua aega palliga toimetada. Vahel tõmmatakse pikk mees päris piirajasse ja siis võib kuskilt mujalt logiseda.”

Juunis Rumeenias toimunud kvalifikatsiooniturniiril jäidki lühemad mängijad Laane sõnul kohati Nurgeri peale liiga palju lootma. Tulemus rääkis aga enda eest – ihaldatud finaalturniiri pääse võideldi Eestile.

„Kui on pikem mees, kes võtab laua puhtaks, on see eelis, aga mängime erinevate stiilidega. Nüüd on meil kiirem ja mobiilsem mees. Selle võrra saab näiteks tempot kiiremaks ajada ja kaitses veel agressiivsemad olla. Nii Metsalul kui ka (Karl Johan) Lipsul on hea selg ees korvi poole mängimise oskus, aga nad suudavad ka nägu ees mängida. Ja ka kaugelt sisse visata. See saab olema eelis ja usun, et vastastel peamurdmist on,” analüüsis Laane.

Tokyo olümpiamängudel poolfinaali jõudnud tiimidest oli puhas keskmängija ainult hõbeda võitnud Venemaal. Ilja Karpenkovi 204 cm kasv pole tsentrite seas midagi erilist, aga 126 kg kaalu juures oli ta võimas, aga samal ajal kohmakas. Ülejäänud kolme parima koondise mängijate pikkused olid 190 sentimeetrist 200-ni.

„Ma arvan, et Venemaa kõrbeski olümpiafinaalis Läti vastu sellega, et nad jäid pika peale lootma. Lõpuks oli ta väljaku peal täiesti pump,” märkis Eesti peatreener Raudla. „Kui on hea pikk, kes viskab ka väljast, on see muidugi kasulik, aga usun, et edukamad on võistkonnad, kes on (pikkuselt) ühtlasemad. Belgia, Läti ja Serbia mängijad on stabiilselt 195-200 cm auku. Arvan, et Oliveri tulekuga me ei kaotanud küll oluliselt.”

Reedel peetavates alagrupimängudes kohtub Eesti koondis kell 19.50 (Eesti aja järgi) Sloveeniaga ja kell 23.30 Poolaga. Kolmesest alagrupist pääseb veerandfinaali kaks paremat.

Eesti koondisesse kuuluvad Rait-Riivo Laane, Oliver Metsalu, Jaan Puidet ja Karl Johan Lips.