Enne tänaseid mänge olid slovakid ja eestlased sarnases olukorras – kui tahad edasi pääseda, tuleb üks Euroopa suur kummuli keerata. Slovakkia oli üliraskele ülesandele märksa lähemal, jõudis Saksamaa vastu 0:2 kaotusseisust 2:2 viigini, juba tekkis neil lootus, aga kaotasid siis viienda geimi 9:15.

Eesti mäng Prantsusmaaga pakkus küll ilusaid episoode, kuid võitjas ei tekkinud küsimust kordagi. Geimides saime 18, 17 ja 19 punkti. Kahju, et see maiuspala nii kähku läbi sai! Veel enne matšpalli õnnitles Läti koondise abitreener Austris Stals sidemängija Deniss Petrovsi – tehtud! Läti pääses grupist neljandana edasi.

Kuna Slovakkia teenis tabelisse punkti juurde, siis tõusis ta Eestist mööda, teist EM-i järjest jäi meie meestele alagrupis pärapidaja roll.

Grupist edasipääsemine oli koondisele seatud miinimumeesmärk, peatreener Cedric Enard soovis tegelikult, et Eesti kerkiks EM-i kõige paremaks challenger meeskonnaks. Sellest jäädi ikka väga kaugele, me ei saanud algkõrgusestki üle. Suurtele ei saanud üldse vastu ja omasugustega pusisime küll võrdselt, kuid kolmest matšist suutsime võita ikkagi vaid ühe. Eesti võistkond ajas lati maha, samas natuke parem maitse jääb ikkagi suhu, kui kaks aastat tagasi Hollandis, kus saadi vaid kaotusi. Seal oli meie lõppkoht 24., nüüd 21.

"Kripeldama jääb kindlasti. Edasipääs oli miinimumeesmärk, rahule ei saa jääda," tõdes ka libero Silver Maar. "Kripeldama jäävad just esimene mäng Lätiga ja Horvaatia mäng ka. Oled 2:0 ees ja meie oma, lihtsalt vaja viimane pingutus teha, aga lasime nad mängu tagasi."

Delfi Spordi tähelepanekud Eesti ja Prantsusmaa mängu kohta: