KOGU TÕDE MÄNGUST | Miks haruldast statistikat näidanud Eesti Saksamaa võimsa masinavärgi ees nii selgelt kapituleeruma pidi?

Eesti võrkpallikoondis jätkas kodust EM-i, Saku suurhallis tunnistati Euroopa paremikku kuuluva Saksamaa paremust 0:3 (19:25, 16:25, 21:25).

Eesti koondis mängis püüdlikult ja alguses ka väga puhtalt. Avageimis anti vastasele oma vigadest vaid üks punkt – üks serviviga (samas löödi 2 ässa), rünnakul oma vigu ei tehtudki. Väga haruldane statistika! Teiseski polnud pilt selles mõttes halb, 1 serviviga, 2 rünnakuviga. Aga ometi – tõsiseks ja põnevaks lõppmänguks nendes geimides ei läinud.

„Võib-olla panime eilsesse 3:2 võidumängu palju energiat ära, igatahes täna ei tundnud, et suudame järjest kaks tundi läbi seina minna. Kahju, palju publikut oli saalis ja kõik oli selles mõttes äge,” kommenteeris Renee Teppan, kes oli taas platsil koos teise diagonaalründaja Oliver Vennoga.

Samas võrreldes Lätile allajäämisega oli seekordne kaotus tema sõnul oluliselt vähem valus. „Kotil ja kotil on vahe. Vahel tuleb realist ka olla ja vastaseid kiita,” märkis Teppan.

Delfi Spordi tähelepanekud mängust:

VÕTMEHETK | Eesti püsis avageimis väga hästi mängus sees, juhtis veel 15:12. Siis tõi Saksamaa juhendaja Andrea Giani pingilt servima Ruben Schoti. Esmalt ei saanud pallingut hästi kätte taas nurgaründaja kohal tegutsenud Venno, siis Kristo Kollo. Sealt hakkas vanker allamäge veerema, Cedric Enard tõi küll Venno asemele kiirelt tahaliini Stefan Kaibaldi, kuid ikkagi jäädi selgelt vastuvõtul hätta, geimi lõpp läks ühte auku.

Kusjuures Giani mängis huvitavalt, platsil oli sel perioodil korraga nii diagonaalründaja Georg Grozer kui ka kolm nurgaründajat. Järgmiseks kamandas treener vahetusest servima sidemängija Johannes Tille, kes lõi samuti head servi nagu ka talle järgnenud nurgamees Denis Kaliberda. Enardil selliseid käike pingilt võtta ei olnud.

MÄNGU STAAR | Saksamaa nurgaründajast kapten Christian Fromm. 207-sentimeetrine mees ei jäänud hätta Eesti pallingu vastuvõtul ja rünnakul tegi head tööd. Kokku kogunes Prantsusmaa klubi Cannes Volleyt eelmisel hooajal esindanud mehe arvele 14 punkti (efektiivsus +13; rünnak 45%). Samuti oli väga heas hoos sakslaste diagonaalründaja Georg Grozer, tema tõi 17 punkti (+12; 54%).

Eesti resultatiivseimad olid Teppan 15 (+6; 38%), Venno 12 (+6; 56%), Aganits 5 (+4; 38%) ja Kreek 3 (+2; 40%) punktiga.

MUST LAMMAS | Päris musta lammast ei olnudki, aga seekord jäi kõige rohkem hätta Kristo Kollo. Kui Slovakkia vastu sai ta ülesannetega hästi hakkama, siis sakslased kasutasid olukorda paremini ära. Ilmselt oligi nende taktikaline plaan Kollo ette võtta ja see töötas.

Kui Venno ja Teppan on korraga platsis, siis jääb Kollol ja Silver Maaril pallingu vastuvõtul suurem ala katta. Kollo vastu löödi kolm serviässa ja ta vastuvõtu protsent oli 20%. See kandus ka rünnakule, kus Kollo sai kaheksast tõstest maha vaid ühe (12%). Kokku tõi ta 2 punkti, efektiivsus -1 ja Enard asendas ta teises geimis Albert Hurdaga. Paraku ei muutnud see pilti kuigi palju paremaks, Hurda arvele jäi 2 punkti (-1).

MIKS LÄKS NII? | Tegu oli servimänguga. See oli algusest peale teada. Kui Eesti pidi vastuvõtul abi andma Vennole, siis sakslased Frommile. Ja selle duelli võitis Saksamaa. „Jäime nende servile alla,” tõdes ka sidemängija Robert Viiber. „Neil on ikkagi maailmaklassist mehed. Ja kui serv ka oli käes, siis ei lahendanud mina või ründajad olukordi hästi.”

Vastuvõtt oli vilets mõlemal (meil 33%, neil 39%), aga meil kandus see selgemalt rünnakusse (38% vs 54%). Ehk lihtsalt öeldes ei saanud me palli maha.

Aga miks servimäng läks nii? Kõige loogilisem vastus on, et nende mängijad pallivad kõrgemal tasemel, kus nõudmised servile ja ka pallingu vastuvõtule on kõrgemad. Sellist servi tuleb neil lüüa ja vastu võtta igapäevaselt.

Aga meil? Maar, Kollo ja vahetusest sekkunud Hurt ja Kaibald mängisid lõppenud hooajal kodumaal. Balti liigas on meeskondades tipptasemel servijaid 1-2, tippliigades võib aga sisuliselt iga mees servijoone taga midagi korralda. Kaibald saab end uuel hooajal proovile panna Saksamaal, Kollo karjäär jätkub Soomes, kahjuks Maar pole endale hoolimata pingutustest välisklubi leidnud ja ka Hurt soovib esmalt ülikooli õpingud ära lõpetada ja alles seejärel kodumaa tolmu ketsidelt pühkida. Kui midagi positiivset välja tuua, siis serv oli Eestil taas hea (5 ässa, 7 viga).

Kokkuvõttes eksis Eesti täna esimestest geimides väga vähe, aga Saksamaa võimsusele polnud lihtsalt midagi vastu panna. Tõsi, kolmandas andsime oma vigadest vastasele juba 12 punkti...

KUIDAS EDASI? | Eesti koondisel seisab teisipäeval kell 20 ees võtmemäng Horvaatiaga. Kui see võidetakse, on kõik šansid edasi pääseda olemas. Kui kaotatakse, läheb asi väga hapuks. „Olukord on keeruline. Kõik ei pruugi ka võidu korral enda käes olla,” arutles kolmandas geimis platsile saanud libero Rait Rikberg. „Samas on ka lihtne – Horvaatiat tuleb võita, siis vaatame edasi.”

Horvaatia kaotas turniiri avamängus Saksamaale kindalt 0:3, kaitstes Läti vastu matšpalli ja sai raske 3:2 võidu. Täna oli nende vastaseks olümpiavõitja Prantsusmaa, mäng kaotati 0:3, geimides saadi 15, 16 ja 24 punkti.

Viimati kohtusid Horvaatia ja Eesti 2019. aastal Kuldliigas, siis saime võidu ja kaotuse.

KILD | Miks mängis Eesti täna Saksamaaga, mitte Horvaatiaga? Loogika võinuks ju olla selles, et Horvaatiale oli see kolmas järjestikune mängupäev, väsimus sees, võtame nad nüüd ette... Tuleb välja, et kalendri koostamine on üldse päris keeruline kompott. Pole päris nii, et korraldaja paneb mängukava paika ja asi ants. See, et avamäng peeti just Lätiga, oli eelkõige alaliidu suur soov. Samas arvestati ka meeskonna soove vabade päevade ja vastaste osas. Lõplik sõna jääb aga ikkagi Euroopa alaliidule (CEV). Algselt oli mõeldud, et Horvaatiaga mängitakse neljapäeval ja Prantsusmaaga teisipäeval, kuid CEV keeras selle mingil põhjusel ümber.