Tallinna kergejõustiku suurvõistlused õnnestusid tänu karmidele reeglitele: tuhandete koroonaproovide seas oli vaid mõni üksik positiivne

Kesksuvine kergejõustiku U23 ja U20 EM Tallinnas oli üks esimesi suurvõistlusi, mis toimus koroonapiirangute tingimuses: riik andis sündmusele rohelise tule, kuid korraldajatel tuli omal jõul ehitada üles COVID-testimise süsteem.

Kui alguseni oli jäänud nädal, oli Eesti ühiskond olnud kuu aega lahti, meedias ilmusid esimesed ennustused, et nakatumiskordaja hakkab taas kasvama ning välisriikidest hakkasid saabuma teated uuest veelgi nakkavamast delta-tüvest. Oli vaid aja küsimus, mil nimetatud ohud Eestis realiseeruvad ning korraldajate poolt sündis otsus – reeglid paika panna, sest vastasel juhul võib koroonaoht saabuda võistluste külaliste kaudu.

Korraldamine koroonaohus on võimalik, kuid reeglid tuleb paika panna

Kergejõustiku U23 ja U20 EM oli Euroopa selle hooaja üks suurimaid kergejõustikuvõistlusi. Akrediteeritud osalejaid oli kokku 4400 (sportlased, treenerid, meditsiini- ja abipersonal), neist välismaalasi oli 3335. Lisaks töötas suurvõistluste toimumise ajal staadionil 500-pealine korraldusmeeskond (korralduskomitee, kohtunikud, vabatahtlikud ja tehnilised töötajad). Vabariigi Valitsuselt sai peakorraldaja Eesti Kergejõustikuliit heakskiidu pealtvaatajad tribüünile lubada.

„Üks asi on korraldada kahel järjestikusel nädalavahetusel Euroopa selle hooaja suurimaid võistlusi nii, et see pakuks loodetud elamusi sportlastele ja treeneritele ning fännidele tribüünil ja ekraanide ees. Teine asi on tagada meie tänases tervisekriisis võistluste ohutu toimimine. Viimane on praegusel ajal eriti oluline valdkond, mida ei tohi alahinnata – parem on sinna kohe rohkem ressursse suunata kui see esialgu vajalik tundub,“ võttis Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe kokku väljakutsed, millega igaüks, kes täna midagi korraldab, paratamatult kokku puutub.

Lippe sõnul pidas Eesti Kergejõustikuliit riskide maandamiseks konsultatsioone Terviseameti, Euroopa Kergejõustikuliidu meditsiinikomisjoni ja Kultuuriministeeriumiga ning ühiselt koostati sanitaarprotokoll, mida suurvõistluste läbiviimisel järgiti.

Loodud protokoll nägi ette karmimaid nõudeid võistlejatele ja võistlejate aladel viibivatele inimestele ning leebeid nõudeid pealtvaatajatele. Samuti tuli staadionil eraldada võistlejate ja pealtvaatajate alad ning need kaks rühma üksteisest staadionil lahus hoida.

Nakatumise riskid hoiti madalad tänu testimisele

Kõik välismaalt kergejõustiku U23 ja U20 EMile saabujad pidid andma negatiivse koroonatesti kõigepealt kodumaal ja kordama seda uuesti Tallinnas hiljemalt 72 tundi pärast saabumist. Erandiks olid nn „punastest riikidest“ tulijad, keda testiti kohe pärast lennujaama jõudmist. Kõik testitulemus pidid olema negatiivsed, positiivse testiga suurvõistlustele ei pääsenud. Need reeglid laienesid ka Eesti koondisele, vaid kohapealsetele korraldusmeeskonna liikmetele reisimisega seotud testimist ei kohaldatud, kuid staadionile pääsemiseks pidid nemadki andma negatiivse tulemusega antigeeni kiirtesti.

Staadioni sissepääsude juurde rajati testimispunktid, kus kõigil võistlejate alal viibijail tuli end regulaarselt testimas käia. Üks testimispunkt oli sportlastele, treeneritele, meditsiini- ja abipersonalile, keda testiti iga 72 tunni järel. Teine testimispunkt staadionil töötavatele võistluste korraldusmeeskonna liikmetele (korralduskomitee, kohtunikud, vabatahtlikud ja tehnilised töötajad), keda testiti iga 48 tunni järel antigeeni kiirtestidega.

Võimalust ilma testimata staadionile pääseda ei olnud. „Võistlejate alale sai sisse kaelakaardiga, kus oli QR-kood. Koodi valideeriti iga kord, kui inimene sisenes staadioni võistlejate alale,“ selgitas Sirje Lippe.

Korraldusliku poole pealt tähendas see, et kõik osavõtjad kelle testi kehtivusaeg oli möödas, suunati sissepääsu kõrval asuvasse telki oma testi uuendama. Harjuda tuli sellega, et staadionile pääsemine võis võtta koos testi tegemisega kauem aega – igaks juhuks tuli 15-30-minutiline ajavaru oma liikumistesse alati sisse planeerida. Testimistelgid oli avatud kogu võistluste vältel, tehti 6174 PCR-testi ja 2518 antigeeni kiirtesti. Meeskond, kes 2-nädalase suurvõistluse ajal staadionile sissepääsude juures töötas oli 35-liikmeline, vahetuste töötasid seal SYNLAB Eesti ja Eldredi meedikud.

„Pideva testimise tulemusena, aga ka teiste ettevaatusabinõudena (korraldajapoolne bussitransport, kogu hotell koondiste päralt) tuvastati positiivseid teste kokku ainult 3. Kõik positiivse testi andnud suunati pärast vastuse saamist eraldi hotellitubadesse, samuti nende lähikontaktsed eraldati ning kõigile osutati kohapeal vajadusel arstiabi,“ kinnitas Sirje Lippe.

Pealtvaatajate alale pääses ilma testimiseta

Kuna tegemist oli väliüritusega, mille nakatumise riske peetakse väiksemaks, otsustati pealtvaatajate alale sisenejaid mitte testida. „Arvestada tuleb ka sellega, et võistluste toimumise ajal oli Eestis kohapeal nakatumine veel väga madal, samas oli tribüünil piisavalt kohti, et tagada piisav hajutatus,“ lisas Sirje Lippe.

Kõige olulisem, mis ilma testimata pealtvaatajate tribüünile lubamiseks ära lahendada tuli, oli pealtvaatajate ja sportlaste alade selge eraldamine ja sellega seoses väga selge kommunikatsioon.