Enne 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamänge tegutses Vesik venelaste mitteametliku juhendajana. Seejärel võeti ta ametlikult võistkonna liikmeks.

Tänavuse aasta tipphetkeks on kahtlemata Tokyo olümpia, kus Vesiku hoolealused Vjatšeslav Krasilnikov ja Oleg Stojanovski võitsid hõbemedalid. 2019. aastal võitis sama duo aga ka MM-tiitli.

„Nüüd, kus on aega olnud natuke seedida viimast viite aastat, otsustasin ka kogu universumile jagada, mis selle käigus välja tuli,” alustas Vesik postitust. „Mõeldes sellele ajale, mis jäi tänase päeva ja Rio olümpia vahele, tulid peale külmavärinad. Ma ei ole kunagi mõelnud sellele, mida oleme tegelikult saavutanud! Maailma absoluutses tipus olles on keeruline mõelda tagasi, kuna koguaeg tulevad uued asjad peale.”

Vesik luges üles ka senised saavutused:
MM-i pronks ja kuld
EM-i kaks hõbedat
OM-i hõbe
Maailmakarika finaali kuld
Umbes 25 medalit MK-etappidelt
Kaks aastat (vist) maailma esinumbrid.

„Siiani lugedes seda nimekirja ei ole päriselt jõudnud kohale kui suur see tehtud töö on,” kirjutas Vesik ning märkis, et edasine tulevik on praegu lahtine.

Lõpetuseks tõi ta välja ka ühe kummalise seiga. „Hooaeg lõppes maailma kõige ajuvabama asjaga, mida olen kogenud rannavolles. Nimelt on käimas Vjatšeslav Krasilnikov ja Oleg Stojanovski ning Herrera-Gavira mängu kolmas geim. Venelased võtsid aja maha, istusid oma toolidel ja järsku tuli see mees ja võttis nende palli endale. Oleg ütles “Sorry sir, that is our ball (Vabandust, see on meie pall)”, kuid mees vastas “I need to check the pressure of the ball (Ma pean kontrollima palli rõhku)” ja pani plehku. Pätt jäi turvakaameratele kahjuks ainult tagant ja telefonidel pole veel tagumiku tuvastamise funktsiooni.”