"Häirekellad peaksid helisema väga valjult, kuna olukord on jahmatav. Kui meeste odavise välja arvata, ei ole meie kergejõustiklased kahekümne aasta jooksul absoluutses tipus medalite pärast kaasa rääkinud," sõnas Kyrö Ilta-Sanomatele.

"Ma puhastaksin ikkagi treenerite süsteemi põhjalikult. Kas meil on piisavalt treenerioskusi, kui rääkida sellest viimasest sammust, mis jääb nende medalikohtadeni? Või peaksime välismaale vaatama ja sealt julgelt treenerioskusi kaasama? Näiteks suusatamises on meil Magnar Daleni puhul hea näide olemas," lisas Kyrö.

Endine suusakoondise peatreener leiab, et olümpiakoondise ebaõnnestumine on osa laiemast ühiskondlikust suundumusest: noortetöö keskendub meeskonnaspordile, mis röövib võimalused individuaalsetelt spordialadelt.

Kyrö kahtlustab ühtlasi, et üheski teises riigis pole viimastel aastakümnetel sisespordihallide ehituseks kulutatud nii palju avalikku raha kui Soomes.

Soome jäähoki kauaaegne juhtfiguur Kalervo Kummola naerab Kyrö väidete peale. "Naeruväärne! Loomulikult on vähenenud üksikalade harrastajate arv ja suurenenud meeskonnaspordi harrastajate arv - kuid ainult seetõttu, et Soome on linnastunud. Ma pole kunagi Kari-Pekka Kyröga kohtunud, kuid nendest asjadest rääkides lähtub ta väga kitsast vaatenurgast. Maailm on lihtsalt muutumas ja on juurde tulnud palju spordialasid, mis huvitavad noori rohkem kui kestvussport," sõnas Kummola.

Kyrö kannab eluaegset spordis tegutsemise keeldu alates 2001. aasta Lahti MM-ist, kus Soome suusatajad jäid vahele dopingu kasutamisega.