"Veel päev enne Eestist äralendu sain Synlabi laborist halva uudise: "Sinu teine koroonatest on piiripealne." See tõmbas südame seest värisema, olukord nagu filmist enesest," alustas Nurme blogipostitust.

"Üritasin kaineks jääda, kuid siiski hakkasin süüdlasi otsima. Teadagi, kes süüdi. Ise ju täitsa terve, kuid poiss kodus nohune. Treener Mark, kes oli tulnud enne olümpiamänge Eestisse, ei osanud muud öelda, kui et: "Palvetame." Nii tegimegi ning küsisime eestpalveid teisteltki sõpradelt.

"Juba tunni pärast olin Synlabi laboris ning andsin uue koroonaproovi. Terve päeva ootasin pingsalt tulemust, kohver veel pakkimata. Närvipinget omajagu, kuid rõõm seda suurem kui tulemuseks oli NEGATIIVNE. See oli hea vaimu ettevalmistus eesootavaks Jaapani reisiks."

"See on vaid üks väljakutsetest selle võistluse ettevalmistamisel. Iga päev pidin olema valmis, et kõik plaanid visatakse prügikasti. Kuid kui võistluspäeval oli ülistuslaul huultel, siis tekkis tunne, et olen valmis kirikusse minema. See oli tõesti Jumala teenistus. Üks võistleja ütles mulle võistluse ajal: "Kiida Jumalat." Ma kordasin: "Kogu aeg." See ei tähenda, et Jumal minu heaks töötas. EI, Ta pani mind kõvasti pingutama ja keskenduma, kuid lõpptulemus pole ainult minu kätes."

Maratonipäevast endast rääkides kirjutas Nurme: "Võistluse kõige raskemaks osaks kujunes 32.-40. kilomeeter, mis ongi maratoni kõige olulisem osa. Viimased kaks kilomeetrit olid lihtsamad, sest sain mööduda paljudest tuntud jooksjatest, võimalik, et viimasel kilomeetril lausa kümnest mehest. Suures plaanis olen oma etteastega rahul, kuid tagasi vaadates teinuks paar otsust teisiti, siis võinuks ka top 20 hulgas lõpetada. See kõik annab kinnitust, et olen saavutanud sellise sportliku taseme, millega järgmistel tiitlivõistlustel veel kõrgematest kohtadest võib rääkida."
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid